Lätlased võidavad madalamast toiduainete käibemaksust, meil arvatakse, et see toitu odavamaks ei tee

Mullu kallinesid kõik põhitoiduained märgatavalt ja tänavusekski ennustatakse toiduhinna tõusu 9–12%. Kõrged toiduhinnad on taas toonud päevakorda ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu. Lätlaste kogemus kinnitab, et hinnad tulid alla ja kodumaiste aiasaaduste müüks kasvas koguni 14%.

Käibemaksumäär Eestis on 20%. Erandiks on raamatud ja töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed ning majutusteenused, millele kehtib käibemaks 9%, ajakirjandusväljaannetel on see 5% ning mõnede sotsiaalkaupade ja -teenuste käive on maksuvaba.

Nagu näha, siis toiduained erandite hulka ei kuulu ja hoolimata rohkem kui kolmandikuni küündivast hinnatõusust on nende käibemaks ikka 20%. Peale Eesti on Euroopas vaid kolm riiki, kus toiduainetele kehtib nii suur käibemaks. Need on Bulgaaria (20%), Leedu (21%) ja Taani (25%).

Põllumajanduskoda nõuab madalat maksu

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõhutas, et enamikus Euroopa riikides on toidule kehtestatud madalam käibemaks. Ka EPKK peab vajalikuks, et toiduainetele rakendataks soodsamat käibemaksumäära, eriti nüüd, kus toiduhinnad on kiiresti kasvanud ja võivad veelgi tõusta.

„Oleme korduvalt teinud ettepaneku langetada põhitoiduainete käibemaksumäära, kuid kahjuks pole sellega ükski valitsus arvestanud,“ sõnas Sõrmus. „Toit moodustab Eesti leibkondade eelarves kõige suurema osa – keskmiselt 21%. Paraku tähendab see, et tarbija hakkab eelistama odavamat importtoitu. Näiteks lihatoodete puhul teeb ligi 45% ostjatest valiku ainult hinna põhjal,“ märkis ta, lisades, et kuna jaeketid ostavad sisse võimalikult soodsa hinnaga kaupa ja imporditud toidu hinnatase on madalam kui Eestis, siis import aina suureneb.