Nii keerulised organid vajavad korralikuks funktsioneerimiseks vitamiine ja toitaineid. Oluline on siinkohal meeles pidada tasakaalustatud ja mitmekesise toidulaua järgimise põhimõtteid – rõhku tuleks pöörata kasulike rasvhapete, vitamiinide ning mineraalainerikaste puu- ja köögiviljade tarbimisele.

Silmade tervist saab turgutada ka mitmesuguste käsimüügist leitavate toidulisanditega.

Silmadele vajalikud vitamiinid ja mineraalained

Hea silmavitamiin peaks kindlasti sisaldama antioksüdantidest koosnevat komplekspreparaati. Antioksüdandid aitavad organismis vabade radikaalide kahjulikku toimet neutraliseerida.

Vabad radikaalid on ebastabiilsed ja üliaktiivsed molekulid, mis tekivad organismis nii väliskeskkonna kui ka loomuliku elutegevuse käigus. Pidev vabade radikaalide liig koormab rakkude kaitsevõimet ning seda seostatakse mitmete nägemisprobleemide tekke ja arenguga.

Kindlasti võiksid silmavitamiinid sisaldada karotenoidide hulka kuuluvaid pigmente luteiini ja zeaksantiini, mida leidub tegelikult loomulikul kujul ka silma võrkkestas. Luteiin ja zeaksantiin on justkui looduslikud päikeseprillid, mis kaitsevad silmi üleliigse sinise ja ultraviolettvalguse eest.

Inimorganism neid antioksüdante ise ei tooda ning vanusega nende hulk organismis väheneb, seega peab neid iga päev saama toidulaualt ja toidulisanditest.

Luteiini ja zeaksantiini sisaldavad spinat, erinevad kapsad, brokoli, mais, kõrvits ja munakollane.

Samuti on tugevate antioksüdantsete omadustega vitamiinid A, E ja C. Rasvlahustuv A-vitamiin aitab näha hämaras valguses ning selle defitsiit võib viia kanapimeduseni. A-vitamiinil on ka silma sarvkesta kaitsvad ja niisutavad omadused, mis aitavad leevendada kuiva silma sündroomi. A-vitamiini poolest on rikkad porgand, maguskartul, tomat, maks ja piimatooted.

E-vitamiin aga pidurdab rakkude vananemist ja on kapillaaride seinu tugevdava toimega. E-vitamiini leidub päevalilleõlis ja -seemnetes, samuti paljudes pähklites. C-vitamiin aitab peale antioksüdantsete omaduste kaasa ka kollageeni kui olulise ehitusvalgu moodustumisele organismis. C-vitamiin tugevdab ka võrkkesta kapillaaride seinu, tagades samas nende elastsuse. C-vitamiini sisaldavad eelkõige värsked puu- ja köögiviljad ning marjad.

Antioksüdandid on omavahelises sünergias ehk tugevdavad üksteise toimet, seega on hea manustada antioksüdantidest koosnevaid komplekspreparaate. Uuringud on näidanud, et antioksüdandid võivad aidata ennetada kollatähni kärbumist ja kae teket ning süvenemist. Antioksüdantidel on ka immuunsüsteemi normaalset talitlust tagav toime.

Mikrolemendid silmade heaoluks

Silmade heaolu toetavad ka mikroelemendid, nagu seleen ja tsink. Seleenil on oluline roll E-vitamiini ainevahetuses – see tagab vitamiini imendumist organismis. Peale selle on seleenil ka verevarustust, sealhulgas silmade verevarustust parandav toime.

Tsink aga aitab kaasa rakkude normaalsele arengule ja toetab limaskestade töövõimet. Samuti aitab tsink A-vitamiinil toota pigmenti, mille nimeks on melaniin ja mis kaitseb silmi ultraviolettkiirguse eest.

Tsinki leidub küll suurel hulgal võrkkestas, kuid organism seda mikroelementi ise ei tooda, seega peab seda saama toidust ja toidulisanditest. Tsinki ja seleeni sisaldavad pähklid, seemned, täisteraviljad ja maks, samuti kalad ja mereannid.

Kindlasti on silmade tervise hoidmisel olulisel kohal ka oomega-3-rasvhapped eikosapentaeenhape ehk EPA ja dokosaheksaeenhape ehk DHA. Viimane on silma võrkkesta peamine struktuurne komponent ning on vajalik nägemisfunktsiooni säilitamiseks kogu elu vältel. Oomega-3-rasvhapetel on limaskesti niisutavad ja põletikuvastased omadused.

Oomegarasvhapete poolest rikkad toidud on paljud kalad, nagu makrell, lõhe ja heeringas, taimsetest allikatest leiab oomega-3-rasvhapet lina- ja tšiiaseemnetest.

Silmi tugevdavad spetsiaalsed silmavitamiinid, kuid ka tervislik ja vitamiinirikas toit.


Silmi võib tugevdada igas eas

Silmavitamiinid ei ole mõeldud vaid eakatele vanusest tingitud nägemishäirete leevendamiseks. Teleri vaatamine ning intensiivne arvuti ja nutiseadmete kasutamine suurendab silmade igapäevast koormust.

Kui keskmiselt pilgutab inimene ühes minutis 10–15 korda, siis ekraanidele keskendudes võib silmade pilgutamine väheneda isegi kuni viis korda. Samuti suurendavad koormust silmadele nii päevane kui ka öine autojuhtimine, pikaajaline lugemine ja kirjutamine ning ka kontaktläätsede kandmine.

Pidev ja pikaajaline ekraanide jälgimine põhjustab kuiva silma sündroomi.

Seega sobivad silmavitamiinid nii noortele kui ka eakatele profülaktiliselt silmade tugevdamiseks, väsimuse ja kuivustunde leevendamiseks, aga ka nägemisprobleemide süvenemise vältimiseks.