Mälestades Marje Josingut: ta suutis rääkida nii lühidalt kui pikalt, aga ikka peamist esile tuues

Ütlesime konjunktuuriinistuut, aga mõtlesime Josingut. Küllap on EKI olnud paljude jaoks Marje Josingu nägu. Kui keegi on ligi 30 aastat ühte asutust juhatanud, annab ta paratamatult sellele oma näo. Ta kujundab paljutki oma käe järgi ja esindab seda nii oma valdkonna kui avalikkuse jaoks.

Mis aga paljudele on ehk üllatuseks, on see, et EKI loodi juba esimese vabariigi aegu, täpsemalt aastal 1934. Loomise juures olid lisaks Eesti Pangale küll mitu ministeeriumi, aga eks peamine turg ja eksport oli siis ikka seotud põllumajandusega.

Valdkonnaga seotute jaoks oli ta omavaheliselt ikka lihtsalt Josing. Ta püüdis huvitatute ringi laiana hoida ja hankis tellimustöid lisaks põllumajandusministeeriumile ka majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja rahandusministeeriumist.

Tegelikult oligi EKI taasloomise järel seitse aastat majandusministeeriumi haldusalas. Josing püüdis pärast mitte liiga edukat erastamist EKI-t uuesti mõne ministeeriumi või nende grupi alla viia, aga see manööver ei õnnestunud. Turumajanduslikkuse jaoks on Eesti liiga väike, ministeeriumid vürstiriikidena liiga omas rahakotis kinni.

Ministeeriumid hankisid ju turuülevaadete tegijaid vähempakkumiste kaudu. Josing tahtis aga kvaliteetselt teha. EKI-is oli pika aja jooksul välja kujunenud oma jälgijate võrgustik, kes tundis oma tööd. Vaatlusi tehti kohapeal ja kindla metoodika järgi põhjalikult. EKI-l oli raske võistelda teiste tegijatega, kes võtsid asja kergemalt, ja said seetõttu hinda veelgi allapoole lasta. Teine asi, mida hankeskeemid ei arvestanud, oli aegridade võrreldavus. Võrrelda saab ikka seda, mis sama metoodika järgi tehtud. Aga kui turu-uurijad firmad võtavad ja teevad asja erinevalt, siis korralikest võrreldavatest pikkadest aegridadest rääkida ei saa. EKI-l olid need aga olemas, mingitel aastatel lihtsalt enda jaoks tehtud, lootuses, et kui hanke päike jälle paistma hakkab, siis on võtta.

Josing võinuks vabalt välja teenida Pressisõbra tiitli, sest oli kuni lõpuni kättesaadav ega keeldunud kommentaaridest.

Josing oli alati lähedal ja võttis toru. Suutis rääkida nii lühidalt kui pikalt, aga ikka peamist esile tuues ja laiale ringile arusaadavalt seletades. Väikese terav(meels)use vindi keeras ka peale. Kui Ukraina sõja puhkedes ja energia ning toidu kallinedes küsiti, et kas nüüd peaksid inimesed kõik endale ise aedvilja kasvatama, vastas Josing, et tema soovitab kindlasti. Majanduslikku mõtet ta ei näe, aga hinge rahustab kindlasti. Tegelikult oligi ju Josing hariduselt psühholoog – küllap aitas see mõista nii tarbijate kui küsijate-kuulajate psühholoogiat ja aitas tal end sellele vastavalt väljendada. Josing võinuks vabalt välja teenida Pressisõbra tiitli, sest oli kuni lõpuni kättesaadav ega keeldunud kommentaaridest.

Josing oli rahulikult energiline ja isegi kurtis kuidagi rõõmsalt ja konstruktiivselt. Kvaliteedile ja põhjalikkusele pandi EKI-s rõhku, seetõttu olid Josingul alati käe all asjakohased andmed ja ülevaatlikud slaidid. See oli kindlasti üheks põhjuseks, miks Josing oli sage külaline nii teles kui raadios, peaesineja nii pressi- ja muidu konverentsidel. Ikka selge, tabava ütlemisega.

Võib-olla jäi tihtipeale varju, et EKI oli ka üheks aknaks Euroopasse

Tegi sertifitseeritud ülevaateid Euroopa Komisjonile ja vahetas turuinfot nii teiste Balti ja Skandinaavia riikide, aga ka Belgia ja Saksamaaga. EKI turuülevaadetes oli ikka taustaks asjakohane rahvusvaheline võrdlus. Josing jõudis nii Prantsusmaale kui Saksamaale ja ka rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu FAO või OECD.

Kurva teate puhul oli ühes väljaandes pilt naeratavast Josingust rikkalikult täidetud poeriiulite vahel. Kuigi ta ise küll hindu kogumas ei käinud ja veetis aega põhiliselt arvuti taga või konverentsidel või meediale esinedes, oli ta ju kogu aeg turukonjunktuuri keskmes. Jäägugi ta sellisena meile meelde.

Tema pärast enam muret pole, tal on nüüd kerge. Meile jäävad tema tööd ja meelde tema rõõmus energiline olek. Mis EKI-st nüüd saab, on keerulisem küsimus. Aga jäägu see tänasel päeval lahtiseks...