„Uuring kinnitas, et kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli allikaks on pinnasesse kogunenud jääkreostus,“ ütles Riisenberg. „Pärit on see aastakümnete tagusest laialdaselt levinud peedikasvatusest, kus kloridasooni kasutati umbrohutõrjevahendina.“

Eesti Maaülikool võttis uuringut tehes proove neljal pilootalal: Viljandimaal Olustveres, Jõgevamaal Adaveres ja Nõmaveres ning Tartumaal Mõras. Proove ei võetud ainult pinna-, põhja-, ja joogiveest, vaid ka mullast ja sõnnikust ning loomade söödast. Tahkest ja vedelsõnnikust uuritavaid jääke ei leitud. Küll aga leidub kloridasooni ja selle laguainet künnikihis ja eelduste kohaselt ka sügavamates kihtides, kust see leostub põhjavette.

Kloridasoon-desfenüüli leidumine joogivees inimese tervisele ohtlik pole, sest ainetele kehtivaid piirväärtusi ei ole reaalne joogivee ja toidu kogustega ületada. Arvutused näitavad, et 100 kg kaaluv inimene peaks selleks iga päev tarvitama sadu liitreid neid aineid sisaldavat vett.