Marek Reinaas: meeleolu Stenbocki läbirääkimistelaua taga on helge. Olen kuulnud kaht anekdooti, ühe rääkis Kaja Kallas
(139)„Pokkerimängija tsementtagumik tuleb poliitikas kasuks,“ teatab Marek Reinaas. Poliitika polegi õnneks nii surmtõsine, kui karta võis.
Eesti 200 läbirääkimiste delegatsiooni kuuluv tulevane rahvasaadik Reinaas näppab tunnikese, et lipsata Stenbocki majast välja, rutata mööda Patkuli treppe all-linna ja võtta koos Maalehe ajakirjanikuga kiire lõuna. Uustulnukana ta veel hindab meedia huvi enda vastu ka pärast valimisi. Samas annab endale aru, et uudsus ja õhinapõhisus võib mingil hetkel kaduda.
„Ja kui meie valijatele siis kunagi tundub, et Eesti 200 on muutunud mingiteks poliitilisteks olenditeks, kes on tehtud teflonist ja lollist jutust, on aeg valida uus erakond. Millal iganes see hetk saabub,“ ütleb Reinaas.
Egas oma valikust peagi elu lõpuni kümne küünega kinni hoidma. Praegu on Reinaas üdini sees võimuläbirääkimistes, voorib Stenbocki maja ustest sisse-välja ning on sellise asjade käiguga silmanähtavalt rahul. Ta tõdeb, et võinuks pärast aktiivsest ärist taandumist ja oma osaluse mahamüümist reklaamiagentuuris Zavod tõmmata stepsli seinast välja, käia koeraga jalutamas, lugeda raamatut ja molutada.
„Aga vaatasin peeglisse ja sain aru, et on veel salves püssirohtu küll!“
