FOTOD | „Mõtleb nagu professionaal, töötab nagu loom.“ Maamessil näidatakse aasta vingemaid masinaid

Juba neljapäeva hommikul avatakse Maamess Tartu Näituste messikeskuses, kus osavõtjaid on igast Eesti maakonnast ja mitmest välisriigist. Toimekat laada-ja messimelu peetakse 20.-22. aprillini.

„Hea meel on märkida, et tänavune Maamess tuleb läbi aegade kõige rahvusvahelisem, sest meil on au võõrustada ka raiespordi maailmameistrivõistlusi. Mõõduvõtule sõidavad kohale 22 riigi raiesportlased, kellest kaugemad on pärit Jaapanist,“ teatas Maamessi projektijuht Margus Kikkul.

Suurimal Baltimaade erialamessil osaleb tänavu ligi 450 põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtet Lätist, Leedust, Soomest, Austriast, Saksamaalt, Tšehhist ja Kanadast. Järjekorras 29. maamajandusele ja maaelule pühendatud maamess toob kokku sadu põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid.

Kohal on lihaveisekasvatajad, samuti Eesti Tõusigade Aretusühistu koos seakasvatajatega, et tutvustada eestimaist seakasvatust ja sealiha.

„Sea nägemine kuulub paljude inimeste jaoks kindlasti eksootika valdkonda, Maamessil saab sigu uudistada ja ka silitada,“ rääkis Kikkul. Ta lisas, et eksponendid näevad väljapanekutega tõsiselt vaeva ja esmaesitlusi on oodata palju. Mekkida ja osta saab ka uudistoodet Maamessi leiba.

Kesksel kohal tehnika näitus

Küsimuse peale, et mis võiks olla tänavu peamiseks tõmbenumbriks, vastasid korraldajad järgmiselt: „Maamess tervikuna ongi tõmbenumber, sest toob kokku erinevate valdkondade ettevõtted. Väljapanekud on üles ehitatud selliselt, et uudistamist on nii tippspetsialistidel kui tavakülastajal.“

Läbi aastate on rahvast köitnud mastaapsed väljapanekud.

Seekord tõmbab kindlasti tähelepanu DEUTZ-FAHR 9306 TS teraviljakombain, mida esitletakse Eestis esmakordselt. Teraviljakombaini esitleb AS Baltem, selle kombaini trumbiks on liigutava põhjaga Vario heeder, mis garanteerib ka orasheina läbilõikamise tänu uudsele tehnoloogiale, tehnoloogia on kulumiskindlam võrreldes tavatehnoloogia vikatiga ning tagab niitmisel väiksema ummistuseohu.

„Messil ei pea masinaid vaatama kataloogist, vaid need on reaalselt kohal. Nii on võimalik mugavalt ühes kohas erinevate kaubamärkide masinaid võrrelda,“ kirjeldas Maamessi projektijuht Margus Kikkul, mida nii mastaapne üritus, mida peetakse enam kui seitsmel hektaril, külastajale annab. Lisaks on ajutisi ehitisi ca 2500-3000 ruutmeetri jagu.

Siin saavad huvilised uudistada põllu- ja metsamasinaid, farmiseadmeid, hooldustehnikat ning toidutööstuse seadmeid. Samuti on esindatud toidutootjad, aiandid ning messitemaatikaga seotud tugiteenused.

„Tähelepanu pälvivad kindlasti esmaesitlused, eeskätt on suuri uudiseid rasketehnika vallas,“ kirjeldas Kikkul.

Tõmbenumbriks maamessi naelad

Tänavusele messile on välja valitud 16 messinaela - need on innovaatilised tooted, tehnoloogia, masinad või seadmed, mida laiemalt veel ei teata.

Ferex OÜ esitleb uudset messinaela Firstgreen Elise 900 elektrilist kompaktlaadurit, mis on maailma esimene täiselektriline kompaktlaadur.

„Mõtleb nagu professionaal, töötab nagu loom,“ nii iseloomustatakse VALTRA Q 305 traktorit, mis asetub oma võimsusklassi poolest seniste T- ja S-seeriate vahele.

Soomes Valtra inseneride poolt projekteeritud, konstrueeritud ja Suolahti tehases toodetud Q-seeria on ideaalne traktor eelkõige suuremat sorti erinevates valdkondades tegutsevale põllufirmale, kus eeldatakse traktorilt korralikku jõudlust, integreeritud nutikat tehnoloogiat ja võimsust vahemikus 230–305 hj.

Näitusel on väjas ka OXBO CM 4240 iseliikuv vaaluteisaldi, mis on uue põlvkonna silotehnika suurtele loomakasvatusettevõtetele. Selle masina maksimaalne töökiirus põllul on 25 km/h, mudeli töölaius on maksimaalselt 12,5 meetrit, kus vaalutamine on võimalik keskele või külgedele.

Esmakordselt Baltimaades esitletakse sellel näitusel Laski LS 160 AB akutoitega puiduhakkurit, mis on esimene täiselektriline akutoitel kompaktmasin puidujäätmete, lehtede ja okastega okste, tüvede ja muude kuni 160 mm läbimõõduga maapealsete taimeosade kõrvaldamiseks.

Messil on pööratud suurt tähelepanu ka süsiniku jalajäljele. Nii tutvustab OÜ Arbonics põllumeestele uusi võimalusi, kuidas saab teenida lisatulu läbi süsinikukrediitide, luues silla Euroopa metsa- ja maaomanike ning vabatahtlikul süsinikuturul krediite ostvate ettevõtete vahele. Koos Tartu Ülikooli geoinformaatika teadlastega töötati välja unikaalne andmepõhine tööriist, mis aitab leida uusmetsastamiseks sobivaid maa-alasid ning arvutab potentsiaalse süsinikutulu maaomanikule vähem kui minutiga. Arbonics on juba tuvastanud üle 110 000 hektari sobivat maad uusmetsastamiseks Eestis, Lätis ja Soomes. Nii ongi Arbonics OÜ tõusnud samuti üheks üheks messinaelaks, kuna see firma tutvustab uudseid lähenemisi süsinikuga kauplemisel.