Uus väljakutse tähendas ka sootuks teistsugust ettevalmistust. „Esimest korda läksime reisile piirkonda, kus pole ühtegi autovaruosapoodi, kust võiks leida mõne jupi vanale Žigulile. Sestap pidime hoolega järele mõtlema, mis võiks autodel reisi jooksul ära laguneda ehk milliseid varuosi täpsemalt kaasa võtta. Varuosade hunnik osutus nii suureks, et appi tuli võtta saateauto, kuhu kõik asjad ära mahuksid. Hädast aitas välja üks ruumikamaid sõiduautosid, mis praegu saadaval – Škoda Superb. „Asi oli naljast kaugel, sest Žigulid on ju vanad. Valgel on turjal 37 aastat, roheline tähistas sel talvel suisa 50. sünnipäeva,“ rääkis saatejuht Kristjan Ojang.

Kaks vastupidavuse testi

Muutusi toimus ka meeskonnas. Ojangu kõrval asus teise saatejuhina Žiguli rooli näitleja Tiit Sukk, kellele oli taoline maratonreis täiesti uus kogemus. „Žiguliga reisima minnes oli mul kaks muret – kuidas auto vastu peab ja kuidas mina vastu pean. Seadsin endale eesmärgi olla kõik need 6000 ja rohkem kilomeetrit ise roolis,“ nentis Tiit Sukk.

Loomulikult tekkis hulk rikkeid. Valge „null kuuega“ sõitnud meeskond omandas mõne päevaga isegi erakordse oskuse lükata vana auto käima ka vastumäge. Mingitel hetkedel irdunud mutrid ja poldid leiti aga mootorialuselt kaitseplekilt üles ning kruviti oma kohale tagasi. „Kohati tekkis tunne, et mehaanik Madisel on kõrgemalt poolt kaasa antud sensitiivsed võimed. Kui Põhja-Norra mäestikus hakkasid valge Žiguli kojamehed tõrkuma, siis – päriselt ka – piisas sellest, kui Madis pani kojamehi liigutavale mootorile korraks käe peale ja kõik oli jälle töökorras. Müstika!“ naeris Ojang.

20 päeva ja ligikaudu 6700 kilomeetrit seiklusi viisid reisisellid läbi Soome nii kaugele põhja suunas, kuniks maanteid jätkus. Nordkapist võeti suund lääne poole, et mööda Norra rannikut liikuda allapoole. Oslo külje alt suunduti läbi Rootsi kodu poole.

Tosina tunniajase saate tarbeks filmiti üles pea 40 erinevat teemat. „Kõige ägedam oli vaalasafari,“ võttis Sukk kindlameelselt kokku oma kõrghetke. Kaheksa tundi väikese laevaga ookeanil loksumist tasus end kuhjaga. Kuigi pea pooled sõitjatest vaevlasid tõsise merehaiguse käes, pidas Sukk vastu ja nautis looduse vaatemängu täiel rinnal. „Lubati, et näeme vaalu – nägime ka!“

„Kui ikkagi päike sirab taevas terve öö, ei saa tõepoolest enam aru, millal on õige aeg tööpäevale joon alla tõmmata või õhtune muljetamine ära lõpetada.“ Kristjan Ojang

Erilisi hetki kogunes reisil rohkesti. Kõikvõimalike seikluste kõrval, kuhu satuti – sauna kütmise võistlus, soojalgpall, kulla kaevamine, bobikelguga Lillehammeri olümpiarajal sõit jne –, andis emotsionaalselt erilise kogemuse polaarpäevas elatud nädal. „See lõi meil igasuguse ajataju täiesti sassi,“ kirjeldas Sukk.

„Kui ikkagi päike sirab taevas terve öö, ei saa tõepoolest enam aru, millal on õige aeg tööpäevale joon alla tõmmata või õhtune muljetamine ära lõpetada. Kogu aeg oli tunne, et õhtu pole ju veel kätte jõudnud,“ lisas Ojang. „Kaheksa päeva lausvalguses oli minu jaoks selle reisi kõige raskem katsumus.“

Ka eestlaste jälgedel

Seikluste kõrval otsiti Skandinaaviast ka eestlaste jälgi. Neid võis leida lausa uskumatutest paikadest. Norra loodenurgas käidi külas kelgukoerte kasvatamisega tegelevatel eestlastel. Ülalpool polaarjoont asuv mereäärne linn Narvik on aga ajalukku läinud ka selle poolest, et just seal, linna kaitstes, hukkus Teise maailmasõjas langenud esimene eestlane.

Reisisari „Žiguliga maailma tippu“ alustab Kanal 2s järgmisel esmaspäeval, 29. mail kell 20.30. Vanade Žigulide ja reisiseltskonna tegemistele saab esmaspäeviti kaasa elada 12 nädalat järjest.