Tänaseks on juba suur hulk rändureid jõudnud end sisse seada nii niitudel, rabades, laidudel kui metsadeski. Kui ei vuhise kõle ja tugev tuul, kostitavad nii mõnedki neist ümbruskonda lauluga. Sellega üritavad praegu meelitada emaslinde ja kuulutada territooriumi piire ka lepalinnud.
Kindlasti on igal linnuhuvilisel vähemasti mõttes mõlkumas mõned sulelised, keda sooviks kunagi kohata ja miks mitte jäädvustadagi. Minulgi on säärane nimekiri, kuhu kuulus veel üsna hiljaaegu lepalind, kellega mul on tulnud aastaid mängida suurtes ja laiades männikutes peitusemängu ning õnnestunud kohtuda vaid viivuks. Needki kohtumised on juhtunud siis, kui mul pole kaamerat kaasas olnud. Muude värvulistega võrreldes võib lepalinnuisandal olla küllaltki suur territoorium ja mitu emandat, kellel pilku peal hoida.
