Siia, kus oli avar liivarand madala veega ja seetõttu üpris soe meri, lisaks kaunis männimets, hakkasid nüüd suvitamas käima Peterburi ja Moskva haritlased.

Suvitajate tarbeks hakkasid kerkima uued majad. Eriti kiire areng algas siis, kui Palmse mõis 1870. aastail tükeldas Võsu männiku suvituskruntideks ja hakkas neid müüma. Krundid olid parajalt suured, 600 ruutmeetrist hektarini, ja sinna hakkasid maju ehitama ka mõned suvitajad ise.

19. sajandi lõpus suvitas Võsul 50–60 peret Tallinnast, Moskvast ja Peterburist. 1906. aastal oli suvitajaid juba 90 peret, aga 1914. aastal koguni üle 200 pere ligi 500 inimesega.