Aga pole parata, tuleb ohata ja edasi elada. Ja võib-olla ongi hea, kui autojuhid saavad ennast roolis tühjaks vanduda – aega on selleks ummikus istudes piisavalt. Kui saad ennast regulaarselt välja elada, oled mujal rahulikum.

Hindrek Riikoja

Üldiselt käituvad autojuhid neis ummikutes päris mõistlikult. Isikliku igapäevase kogemuse põhjal, sest meie kontor asub kesklinnas, julgen küll öelda, et ollakse viisakad, lastakse vahele, väga palju ei trügita. Püütakse ise ellu jääda ja lastakse teistelgi elada.

Välja arvatud üks liiklejate grupp – julgen nende kohta otse öelda mölaklikkus –, kes on tõusnud uuele tasemele. Liikluskultuurituse on täiesti uuele tasemele viinud linnaliinide bussijuhid. Ei möödu hommikut, kus nad mõnda ristmikku kinni ei sõidaks. Ise edasi ei pääse ja teistel ka sõita ei lase.

Mulle tundub, et ebaviisakus liiklemises on Tallinna linnatranspordi bussijuhtidele ametijuhendisse sisse kirjutatud. Soost sõltumata, vanusest samuti. Ja ma ei taha kuulda juttu sellest, kuidas neil ei jää midagi muud üle, sest nad ei suuda muidu graafikutest kinni pidada.

Mulle tundub, et ebaviisakus liiklemises on Tallinna linnatranspordi bussijuhtidele ametijuhendisse sisse kirjutatud.

Reeglina ei aita sellised kinnisõitmised neid ajaliselt kuidagi edasi. Vastuoksa – ummikuid tekitab see vaid juurde ja venimist samuti. Ja ma ei usu, et sellises liikluses, mille head linnaametnikud meile organiseerinud, on graafikutest võimalik nagunii kinni pidada.

Järsku saaks bussijuhid suvest hoolimata viisaka liiklemise koolitusele saata?