Ilus roosaõieline dalmaatslane
Suvise kiviktaimla üks ilusamaid õitsejaid on dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum). Tema kohta võib öelda ainult kiidusõnu. Tegu on vana hea järeleproovitud lillega, mis ei vaja peaaegu mingit hoolt, kasvab ja õilmitseb täitsa niisama.
Nagu nimigi ütleb, on dalmaatsia kurereha päris lõunamaise päritoluga, kasvades looduslikuna suhteliselt väikesel alal Montenegro, Albaania ja Makedoonia kivistel nõlvadel. Ometi on ta meil osutunud külmakindlaks. Soojemas kliimas öeldakse see liik olevat lausa igihaljas, meil pigem siiski mitte.
Väikesed läikrohelised lehed värvuvad sügisel tükati punaseks, et siis ajapikku kuivada. Kevadel on taimepadjand räsitud moega ja mittemidagiütlev. Peagi areneb aga uus värske roheline lehestik, mille kohal juuni teisel poolel hakkavad puhkema roosad õied. Madalakasvulise taime kohta paistavad need võrdlemisi suured. Ja õisi tuleb riburada palju, läbi terve juulikuu, heal juhul augustini välja.
Talub kuivust ja poolvarju
Dalmaatsia kurereha on kasvukoha suhtes vägagi leplik ja õitsevat hästi poolvarjuski. Mu enda nii aastat viisteist tagasi soetatud istik sai aga päikesepaistelisse kiviktaimlasse. Savimoreenküngast kattev lubjarikas sõre liivmuld kuivab suviti alailma läbi, ent see teda ei heiduta. Kastma pole ma pidanud veel kordagi. Tõsi, näib, et see kurereha valib ise endale sobivamaid tingimusi. Ettepoole laieneb visalt ja on hoopis taha kiviaia sisse pugenud. Ju seal kivide vahel püsib niiskust rohkem.
Kõrgemalt paistab ilusam
Nüüdseks on ta täitnud jupikese kiviaeda nii pealt kui tagaküljestki. Istutades ei osanud ma kujutledagi, et dalmaatsia kurereha nõnda käituda kavatseb. Tulemus sai aga ootamatult suurepärane. Muidu vaevu 10 cm taimevaip uhkeldab kivimüürikese peal kui troonil, kõige krooniks roosa õitepillandus. Alles nüüd olen tänu sellele hakanud märkama, kui paganama ilus võib ikka see dalmaatslane olla. Enne juuli teisel poolel õitsvaid lavendleid särab ta seal selle vahemerelise aiaosa kõige silmapaistvama artistina. Lõunamaisena mõjuva tausta loovad õlipuu sarnaseks lõigatud ahtalehine hõbepuu ning lapilise tüvega plaatan. Mediterraanne kooslus missugune!
Dalmaatsia kurereha paistab ilmselgelt kõige efektsem kusagil kiviktaimla terrassil, kus õiterikas padjand võib allapoole voogama pääseda. Või siis ronida hoopis kiviaiale, nagu mul juhtus. Mõlemal puhul saab kurerehavaip visuaalset kõrgust lisaks.
