Arkansase amsoonia on kaunis varasuvest hilissügiseni
Iga lill on omamoodi ilus. Mõne puhul aga ei ole süüvida vajagi, haarab pilku ja meelt jalamaid. Üks selline on arkansase amsoonia (Amsonia hubrechtii).
Amsooniad ei ole Eesti aedades arvatavasti veel väga levinud, ehkki neid siiski müüakse, näiteks pajulehist amsooniat. Ning sedasamust, alles 80 aasta eest loodusest avastatud Arkansase mägede endeemi kah. Süstemaatiliselt kuuluvad amsooniad koerakooluliste sugukonda, kuhu ka meil hästi tuntud igihali. Või näiteks ka oleander.
Hoolimata lõunamaisest päritolust, saab arkansase amsoonia Eestis täitsa edukalt hakkama. Võib-olla vaid lumeta külmadel talvedel vajaks ta igaks juhuks katet.
Arkansase amsooniat sobib kombineerida lillepeenras teiste püsikutega, ent mina kasvatan teda üksikasetuses. Nii pääseb tema õhuline ilu kõige paremini mõjule. Taustal, piisava vahemaaga, kasvavad vaid tääkliilia ja siniseõieline lobeelia.
Kaunis nii lehestik kui õied
Kuni taim veel noor, oli mu jaoks selle amsoonia puhul a ja o tema lehestik. Erakordselt peened lehed annavad ainulaadse ilme. Siis jõudis amsoonia õitsemiseni. Mis seal salata, õied on tal kah vägagi kaunid. Helesinised tähekesed hulgakaupa varre tippu koondunult, paistes juba kaugele. Õied puhkevad juuni keskpaiku.
Õitsemise pikendamiseks soovitatakse amsoonia istutada poolvarju. Sellistes tingimustes ei tarvitse taim aga olla väga seisukindel.
Mul kasvab amsoonia täispäikeses. Samas püsib huumusrikas liivmuld parajalt niiskena, mistõttu kastmisvajadus puudub. Väidetavalt saab amsoonia hakkama ka savikal mullal, talub ajutist kuivust või ka liigniiskust. Kõlab üllatavalt leplikult säärase kaunitari kohta.
Amsoonia viljadki on iselaadsed. Pikad ja peenikesed rõhtsalt hoidvad kaunad, mida lehestikust esmapilgul märgatagi ei oska.
Tõeline hiilgus ilmub sügisel
Arkansase amsoonia pole ilus ainult õitsemise ja suvise lehtroheluse ajal. Tema tõeline hiilgus saabub tegelikult alles sügisel. Siis vajuvad varred kaunilt kaardu, muutes puhma mõneti mingi kummalise datlipalmi ladva sarnaseks. Väga hinnatud on arkansase amsoonia sügisvärvus. Avatud kasvukohal muutub see „datlipalm“ kuldkollaseks. Siis on ta aia tõeline ehe.
Tõsi, meie kliimas ei tarvitse seda õhulist kuldset värvimängu pikalt jaguda, varased külmad võivad peale tulla. Mullu hakkas amsoonia värvi muutma alles oktoobri lõpul. Kuna november aga oli soe, sai see ilu kesta mõnda aega.
Ah jaa, väike arvandmeke kah: arkansase amsoonia kasvab heal juhul ligi meetri kõrguseks. Nii et üsna paras mõõt, sobib kenasti soolotaimena eksponeerimiseks.
