„Kivipuravik ja kukeseen üksteisega ei klapi“ Tippseeneteadlane Leho Tedersoo töötab Saudi kuninga heaks
(16)Tartu Ülikooli seeneteadlane, maailmas oma valdkonnas üks enim tsiteeritud Leho Tedersoo kinnitab, et kui mets maha raiutakse, siis kaovad ka söögiseened.

Seeni uuriti juba varastes kõrgkultuurides. Uuriti seente etnoloogiat, raviomadusi, uuriti seeni kui toitu. Leho Tedersoo ütleb, et tõenäoliselt sai seeneteadus alguse 4000–5000 aastat tagasi, ja on üsna kindel, et see juhtus Hiinas.
***
Olete hetkel maailmas enim tsiteeritud seeneteadlane. Mida see teadusmaailmas tähendab?
Tsitaatide järgi hindamine on väga kitsalt teaduslik lähenemine. Tsiteeritakse just uudseid ja edasiviivaid teadustöid, mis on enamasti tippteaduse valdkond.
Paraku tsiteeritakse vähem nende teadlaste teadustöid, kes viljelevad väga head praktilist teadust, kuna need ei lähe lihtsalt teoreetilise tippteadusega kaasa. Ja kahjuks ei ole seni nende adekvaatseks, objektiivseks hindamiseks väga head metoodikat.
Kui tõmbame paralleele näiteks taimeteadlastega, siis ka seal on teoreetilised teadlased maailma tipus ja ei osata väga hinnata neid, kes tegelevad näiteks sordiaretuse või muu praktilise küljega.
Selles suhtes on tabel pisut ebaaus ja ühekülgne.
Aga mis mõju sel ikkagi on?
Minu puhul on mõju positiivne. Mu teadustegevused lihtsalt sobivad tabelite koostajate vaatega.
Selline tunnustus, jah, annab juurde väga palju võimalusi. Näiteks kutsutakse mind mitmele poole eksootilistesse riikidesse ettekandeid pidama. Olen poole kohaga tööl Saudi Araabias Kuningas Saudi Ülikoolis. See on araabia maades üldse kõige tugevam ülikool ning seal ollakse loomulikult palga- ja teadusrahaga väga helded.