Ära karda palgata ATH-ga inimesi! Nad võivad tuua tööandjale erakordselt häid tulemusi

Üle maailma kannatab umbes 4–5% täiskasvanutest aktiivsustähelepanuhäire ehk ATH all. Kui aga arvestada vastavate eripäradega ning luues töötajale sobiliku töökeskkonna, võib ATH all kannatav inimene tuua tööandjale uskumatult häid tulemusi.

Sageli seostatakse ATH-d vaid lapseeaga ning täiskasvanute puhul peetakse häiret rohkem „enese kokkuvõtmise asjaks“ ja „distsipliini küsimuseks“. Tegelikkuses on tegu neuroarengulise häirega (või pigem eripäraga) mis tähendab, et aju tavapärane areng on teatud moel mõjutatud ning see võib avalduda näiteks eneseregulatsioonis, pidurdusprotsessides, õppimis- ja suhtlemisvõimes, planeerimises, eesmärgistamises, tähelepanus ja keskendumises, väidab Tööelu.

Tegelikult on aktiivsus-tähelepanuhäiret võimalik edukalt kontrolli all hoida ning edukalt ka ära kasutada. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja ning psühholoog Andero Teras kirjutab, et edukas töösuhe saab alguse ideest, et mõistlikum on ATH eripära ümber kujundada õige töökoht, mitte vastupidi. Sel juhul on suurepärane töösooritus ja isegi innovatsioon väga soodne tekkima, sest ATH-inimesed suudavad mõelda üliloovalt ja väljaspool piire.

,,ATH-inimesed suudavad mõelda üliloovalt ja väljaspool piire. “

Soovitused tööandjale töö korraldamiseks ATH-töötaja puhul:

1. Kokkulepete ja tööprotsesside kirjapanemine ja vajadusel nendele viitamine. ATH puhul on töömälu funktsioneerimine häiritud. See ei lase lähitulevikus tehtavaid tööülesandeid alati meeles hoida või neid otsustavalt algatada. Infot on palju ja aju tahab kõigest kinni haarata, välistades seetõttu järjepanu teostuse. Asjade kirjapanemine (ja mõnikord ka kirjalikud viited esialgsele) on efektiivne viis, kuidas asjad saavad tehtud.

2. Mentori või väga lähedase kolleegi olemasolu, kellega vaadatakse üle päeva- või isegi nädalaplaan. ATHga inimese ajus ei pruugi iseenesest tekkida teadmist, kui palju võivad asjad aega võtta. Neil võib olla meeletu soov endale kohustusi võtta, kuid tegelikkuses jääb ikkagi aega puudu ja ülesanded kuhjuvad. Õnneks saab kogemusest õppida ning pideva tagasiside abil õpitakse endale püstitama adekvaatseid eesmärke. Soovitatakse leida ka nn tööpaariline, kellele antakse lubadusi või raporteeritakse tihedas infovahetuses oma tööprotsessidest.

3. Vaiksem ja privaatsem töökoht, kuid aktiivne kaasamine. Kujundlikult öeldakse, et ATH puhul kehtib carpe diem-filosoofia, mis on väga mõnus puhkusel olles, kuid takistav töökeskkonnas. Arvatakse ekslikult, et ATHga inimene ei suuda tähelepanu fokuseerida. Tegelikult on asi risti vastupidi – tähelepanu tahab olla kõigel ja korraga ning pidurdusmehhanismid ei ole nii tõhusad. Aju teeb tööd ülivõimsalt ega suuda alati pidurit tõmmata. Seega aitab vaiksem ja privaatsem töökoht liigseid stiimuleid ära hoida.

,,ATHga inimeste kohta kasutatakse tihti metafoori, et neil on Ferrari mootor, millel on jalgrattapidurid“

4. Delegeerimine ja tööjaotus meeskonnas. Pahatihti delegeeritakse liiga vähe ega julgeta panustada tööjõu kasvatamisse, kuna esiotsa viib see raha asutusest välja. Samas näeme, et läbipõlemine või muud probleemid üha süvenevad, kuna kõrgetele töönõudmistele vastamiseks ei ole piisavalt tööalaseid ressursse. Kõige tõhusamalt toimib reegel, et laskem ATH-l teha oma maagiat (loe: suurepärast töösooritust), kuid mõned tööprotsessid tuleks nende ametikohustuste seast eemaldada.

5. Erinevad „vidinad“ ei ole asutuse raha raiskamine, isegi kui neid tuleb maksustada. Paljusid abivahendeid vajatakse, et muuta ajamõiste füüsiliseks. Tihtilugu aitavad need aju premeerida õnnestumise tundega või hoida fookust. Üldine reegel nii tagasisidestamisel, suhtlemisel kui ka tööprotsesside juhtimisel on, et preemiad ja mõõdikud töötavad paremini kui karistused. Ehkki väga paljud meie igapäevaharjumused võivad liialdatult ja üksteise koosmõjul hakata meenutama ATH sümptomaatikat, ei tähenda see, et inimesel oleks ATH. Need sümptomid kaoksid, kui muutuksid harjumused – liigne nutiseadmete kasutamine, vähene või ebakvaliteetne uni, soov teha mitut tööasja korraga, vähene liikumisharjumus.

Mõned selgitused, mis võiksid julgustada tööandjat

1. ATH on üks parima ravitulemusega häireid/eripärasid, mille sümptomaatika allub ilusti ravile. Mõistlik on pakkuda vajadusel paindlikkust ja aega, kui töötaja kasutab ravimeid.

2. ATHga inimeste kohta kasutatakse tihti metafoori, et neil on Ferrari mootor, millel on jalgrattapidurid. See näitab, et nende intellekt, teadmised ja mõtlemisvõime on tohutult hea, kuid see kipub avalduma valel ajal ja vales kohas.

3. ATHga kolleegiga suhtlemisel võivad ülejäänud kolleegid tunda, nagu ei oleks vestluspartner teemast huvitatud või et tal on igav, kuna inimene vaatab korduvalt mujale, segab oma jutuga vahele ega kuula lõpuni. Siin aitab kolleegidele adekvaatse psühhohariduse pakkumine ning meelde tuletamine, et selline käitumine pole seotud konkreetse suhtlussituatsiooni, vaid pidurdus- ja eneseregulatsiooniprotsessidega, mille tõttu võib olla probleeme keskendumisega.

4. On oluline, et tööandja oleks aus iseenda vastu ja mõtleks läbi, kas tal on füüsilisi ja psühholoogilisi ressursse, et tagada ATH nimese tööelus kohanemine. Kui esialgne vastus on eitav, siis varem või hiljem on see asutuse arengule tervikuna takistav asjaolu.

5. ATH puhul on täheldatud tööinimestel ka nn hüperfookuse teket. Olles viimaks leidnud endale põneva ülesande, võidakse selle kallal töötada ülivõimsalt, tehes näiteks tundidega ära nädala töö. See võib kõlada fantastiliselt, kuid on olukordi, kus seda tasub piirata, et mõned muud ülesanded saaksid samuti tehtud.