Saladus, kuidas vaalad – meie planeedi suurimad imetajad – vee all laulavad, peitub nende ainulaadses hääleaparaadis. Teadlased avastasid, et neil loomadel on ebatavalised kõristruktuurid, kirjutab Independent.

Arvatakse, et vaalad kasutavad laulu üksteisega suhtlemiseks, navigeerimiseks ja kaaslaste leidmiseks. Need häälitsused kõlavad väga madalatel sagedustel, kuni 300 Hz, mis võimaldab neil ookeanides suhelda, kuna vees neelduvad madala sagedusega helid aeglasemalt. Teadlased avastasid, et vaaladel on suur U-kujuline hääleaparaadi struktuur, mis koosneb pikkadest silindrilistest kudedest, mida nimetatakse arütenoidideks, mille alaosa on omavahel kokkupõimunud. Nende struktuur võimaldab neil kasutada õhku madala sagedusega helide tekitamiseks ookeanis ning aitab neid hingamisel, kui nad pinnale tõusevad. Teadlased on välja selgitanud, et see U-kujuline struktuur surub vastu rasvkudet kõri siseküljel. Kui vaalad suruvad õhku oma kopsudest sellest mööda, hakkab see vibreerima ja tekitab väga madala sagedusega veealuseid helisid. Teadlaste sõnul segavad inimeste tekitatud helid vaalade omavahelist suhtlemist ja nad saavad praegu suhelda vaid kuni 100 meetri sügavusel pinnast, kus neid meretranspordi poolt tekitatud helid ei sega.

Teadlased on vaalade poolt tekitatud helide vastu huvi tundnud enam kui poolsada aastat, ent esmakordselt on välja õnnestunud selgitada see, millega vaalad neid helisid tekitavad.