Asjaolu, et Maa hoog järk-järgult nõrkeb, on olnud teada juba pikka aega. Kuid kolmapäeval avaldatud uuringus leiti, et just polaarjää sulamine - mis on globaalse soojenemise tagajärg - kutsub seda muutust esile.

Kui polaarjää sulab, muudab see asukohta, kuhu Maa mass koondub. See omakorda mõjutab planeedi nurkkiirust, selgitab uuringu autor Duncan Angew. Poolustel oleva jää vähenemine tähendab suuremat massi ekvaatori ümber.

Seega pakuvad autorid uuringule tuginedes, et inimtegevusest on sündinud muutus, mis arvati pikalt olevat inimeste kontrolli alt väljas.

Mitmete tegurite koosmõjul on Maa viimastel aastakümnetel hakanud kiiremini pöörlema, mis on ajutine suundumus, mis on ajendanud teadlasi esimest korda kaaluma ühe „negatiivse liigsekundi“ mahaarvamist kelladest kogu maailmas juba 2026. aastal.

Liigsekund on ühesekundiline parandus, mis lisatakse koordineeritud maailmaajale astronoomilise aja ja rahvusvahelise aatomiaja aja klapitamiseks. Viimane liigsekund lisati 30. juunil 2015, kell 23:59:60.

Kuid nüüd on polaarjää sulamine Agnew’i sõnul seda võimalust umbes kolm aastat edasi lükanud.

Ühtlasi tuntakse muret, et kui ajaarvestusorganisatsioonid otsustavad lõpuks lisada negatiivse liigsekundi, võib kohandamine häirida arvutivõrke.

Põhjus, miks on ajalooliselt olnud vaja korrigeerida liigsekundeid, on see, et isegi ilma kliimamuutusteta on Maa pöörlemine miljonite aastate jooksul muutunud aeglasemaks, kuigi see võib tunduda püsivana.

Planeedi pöörlemist mõjutavad mitmed võtmetegurid nagu kuu gravitatsiooni mõju hoovustele või vedelike liikumine Maa tuumas.

Umbes 70 miljonit aastat tagasi olid päevad lühemad ja kestsid umbes 23,5 tundi, selgub 2020. aastal avalikustatud uuringust. See tähendab, et kriidiaegsed dinosaurused elasid planeedil, millel oli aastas 372 päeva.

Kliimamuutuste süvenedes ootavad teadlased, et jää sulamine mõjutab veelgi põhjalikumalt seda, kuidas planeet pöörleb.

„Selle panus muutub aja jooksul ja sulamise kiirenedes, nagu me eeldame, suuremaks,“ ütles Herring. Lisaks kinnitas ta, et uus uuring on põhjalik ja kindel analüüs, mis ühendab mitme teadusharu uurimusi.