Tartu Agro: me ei ole riigiabi saanud

Nädala alguses jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et põllumajandusmaa rentimine eraettevõttele Tartu Agro turuhinnast madalama hinnaga ei ole kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega. Riik peab otsuse kohaselt ettevõttelt riigiabi koos intressidega tagasi nõudma.

Loe lähemalt: „Euroopa Komisjon: Eesti riigiabi Tartu Agrole oli ebaseaduslik, raha tuleb tagasi maksta“

Ja: „Riik ei loobu Tartu Agro maade rendile andmisest ja loodab neilt rohkem teenida"

Nüüd on AS Tartu Agro esitanud oma vastulause:

Hiljutise Euroopa Komisjoni uue otsuse valguses on jäetud mulje, justkui oleks Tartu Agro rentinud Eesti riigilt põllumaad turuhinnast oluliselt soodsamatel tingimustel. See ei vasta tõele – Tartu Agro võitis kasutusel oleva põllumaa avaliku ja ausa enampakkumise teel.

Euroopa Komisjon on Tartu Agro kaasust Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade valguses vaaginud alates 2014. aastast. Kuus aastat hiljem jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et Tartu Agro sai keelatud riigiabi, kuid Euroopa Üldkohus tühistas hiljem selle otsuse. „Me peame arvestama sellega, et aastal 2000, mil Tartu Agro riigi korraldatud enampakkumise võitis, oli olukord teine – Eesti ei olnud Euroopa Liidu liige ja meie ettevõtted ei saanud sealt eurotoetusi. See tähendab, et põllumaasse investeerimine jäi täielikult meie kanda. Rent koosnes vastavalt lepingule rendimaksest ja investeeringutest põllumaasse. Need investeeringud koos rendihinnaga ületasid aga turuhinda, mitte ei jäänud sellele alla,“ kirjeldas Tartu Agro juht Andres Härm.

Tartu Agro on riigilt renditaval põllumaal aastakümneid tegutsenud heas usus, et riigi kehtestatud tingimused on kõigile osapooltele õiglased. „Tartu Agro ei ole rendilepingut riigiga sõlminud ühepoolselt, vaid ikka kahepoolselt,“ lisas Härm.

Tänane olukord ja iga-aastaselt muutuvad riigi tõlgendused rendihinnale on pannud Tartu Agro raskesse olukorda, kus ei ole võimalik oma tegevusi planeerida ja eelarvestada. „Riik ei ole enam ammu rendilepingut vaadanud, vaid väljastab meile igal aastal rendiarveid vastavalt sellele, kuidas riik parasjagu rendi turuhinda tõlgendab. Näiteks 2022. ja 2023. aastal toimus rendi kahekordne hüpe. Seejuures on riik jõupositsioonil, sest kui renti ära ei maksa, algatab riik rendilepingu lõpetamise ega luba Tartu Agrot uue lepingu enampakkumisele. Sellisel kujul võib püstitada küsimuse iga riigi pikaajalise lepingu kohta. Võttes arvesse näiteks inflatsiooni, ei pruugi paljud neist täna enam vastata turuolukorrale ja -hindadele, kuid ei ole ju mõeldav, et kõik need lepingud pidevalt muutuvates tingimustes üle vaadatakse ja selle tulemusel hindu järjepidevalt ühepoolselt korrigeeritakse,“ selgitas Härm.

Tartu Agro on veendunud, et on vastavalt riigiga sõlmitud rendilepingule tegutsenud renditaval põllumaal heaperemehelikult ning seaduspäraselt. Sellest tulenevalt plaanib Tartu Agro ka sel korral otsuse edasi kaevata Euroopa Üldkohtusse.

Euroopa Komisjoni otsuse adressaadiks on Eesti Vabariik. Kuna Euroopa Komisjoni otsus seab suure riigiabi riski alla laiemalt ka teised riigi ja kohalike omavalitsuste sõlmitud ja sõlmitavad lepingud maa kasutusse andmiseks, siis loodab Tartu Agro, et Euroopa Komisjoni otsuse vaidlustab Euroopa Kohtus ka Eesti riik ise.