Tule Maalehega reisile! „Iirimaad valitsevad ilu ja tugevad tunded!“
„Loovus, tugevad tunded ja hea huumor,“ nimetab Germalo giid Heigo Sahk kolm asja, mis seostuvad talle Iirimaaga, kuhu Maalehe reisisellid algava aasta juunikuus suuna võtavad.
„Iirimaa reisi on meilt aastate jooksul korduvalt küsitud. Lõpuks saab kauane unistus teoks ning ootused on kõrged, sest läheme lisaks tavaprogrammile vaid meie jaoks planeeritud külastustele,“ sõnas Maalehe peatoimetaja asetäitja Bianca Mikovitš, kes ka ise sõidu kaasa teeb.
Ta märkis, et eriline heameel on sellest, et kaasas on Germalo kauane giid Heigo Sahk, kes korduvreisijatele varasematest käikudest hästi tuttav ning kelle silmaring, teadmiste hulk ja heatujulisus on reisiselle alati kaasa haaranud.
„Tunnen end Iirimaal praeguseks tõesti üsna koduselt,“ tõdes Heigo Sahk ning kinnitas, et kava on koostatud nii, et Iirimaa oma aaretele kindlasti pilku laseks heita.
Paneb laulma ja luuletama
„Iirimaa on pööraselt loov maa, kus võib näha, kuidas juba vanadest legendidest saadik on inimesed olnud tugevatele tunnetele ja suurtele mõtetele valla. Samuti valitseb Iirimaad ilu, seda nii maastikes kui ka kultuuris. Mõelda, kui palju on sealt tulnud kirjanikke ja muusikuid, kes pole omal alal mitte ainult lihtsalt head, vaid kellel on mingi täiesti enda tugev külg,“ arutles Sahk.
Ja seda kõike vaatamata sellele, et nende endi rahvuskeel on suuresti asendunud inglise keelega.
Maalähedasematele reisihuvilistele võib pakkuda põnevust teadmine, et Iirimaa on üks vanimaid põllumajanduspiirkondi Euroopas.
„Olen ise oma käe pannud 6000–7000 aastat vana viljakuivati külge,“ rääkis Sahk. „Siin on näha mitmeid huvitavaid arenguid, sest põllumajanduspiirkonnaks on Iirimaa jäänud siiani, püüdes leida selleks üha kaasaegsemaid viise.“
Piltidelt hästi tuntud Iirimaa maastikud on omanäolisteks kujunenud just inimeste kätetöö ja looduse koosmõjul – ajal, mil maa oli jagatud pisemateks tükkideks ning seal karjatati lambaid, kellel oli kergem neil lapikestel söönuks saada kui suuremat kasvu veistel. Sealt on tubli tükk maad edasi tuldud.
Veel 1970ndatelgi oli Iirimaa tuntud vaid kolme asja poolest – turvas, hobused ja viski –, kuid nüüd on neil ette näidata mitmesuguseid jõusöödatehaseid ning samuti on nad tõusnud oluliseks aianduskeskuseks, mille süda asub Wicklows.
„Sinna läheme ka meie,“ sõnas Heigo Sahk. „Wicklow kliima on selline, mis sobib taimedele ideaalselt ja kuna ka kasvuturvas on omast käest, siis on sellest saanud koht, mis varustab taimedega tervet Euroopat.“
Nagu otse saagast
Ajalukku vaadates toob giid välja nüansi, mida pole tema tähelepanekul veel kuigi palju analüüsitud: vabatahtlikult ristiusu vastu võtnud maalt teele läinud mungad panid hiljem aluse mitmele suurele kloostrile mujal riikides. „Ja sellel oli keskaegse Euroopa kujunemisele omakorda tohutu mõju,“ osutab Sahk.
Iirimaal on kõik omanäoline või reljeefne. „Näiteks lahingud on olnud enamasti sellised, nagu oleks keegi need kuskilt väga dramaatilisest saagast otse ellu üle kirjutanud, tapeti maha terved piirkonnad, ning kui oli näljahäda, siis niitis see inimesi hulgakaupa. Kui midagi juhtus, siis eriti reljeefselt!“
Iirimaa peaks eestlastele sobima ka toidu poolest, on see ju kartulimaa, kus armastatakse kombineerida liha ja mereande köögiviljadega. „Ja kui muud ei saa, siis pirukat saame ikka süüa, neid juba Iirimaal jätkub,“ lubas Heigo Sahk naljatamisi.
Maalehe reis Iirimaale toimub koostöös Germalo Reisidega 4.–11. juunini 2025, giidiks on Heigo Sahk.
Reisi hinnaks Maalehe tellijale on 1599 eurot.
Peale Iirimaa traditsiooniliste vaatamisväärsuste tutvume lambakasvatusega, maitseme iiri kohvi ja piilume sisse Guinnessi õlletehasesse. Aset leiab ka traditsiooniline piknik.
Täpsem programm ja broneerimine: www.germalo.ee/kultuurireisid/iirimaa-suur-ringreis-koostoos-maalehega/.
