Kolm rooga jõesilmudest

Jõesilmud on muutunud üpris haruldaseks, kuid silmupüügi hooajal tõmmatakse seda delikatessi meie gurmaanide meeleheaks välja mitmest Eestimaa jõest. Narva jõest on silmu püütud juba iidsetest aegadest ning sealsed silmutraditsioonid on kõige kuulsamad.

Kuigi silmu püütakse paljudest Läänemerre suubuvatest jõgedest, peetakse parimateks just Narva jõe silmusid. Nende silmude eripäraks on suur rasvasisaldus, mis võib olla kuni 25%. Silmudele on iseloomulik ka see, et neil on selgroo asemel kõhrest ja sidekoest toes ja neis ei ole luid. Seega ei ole zooloogilises mõttes tegu üldse mitte kaladega, vaid silmlaste sugukonda sõõrsuude klassi kuuluvate veeloomadega, olles kaladest märksa arhailisemad.

Suure rasvasisaldusega veeasukatele on omane, et neid ei saa pikaajaliselt säilitada värskena, kuna rasv hakkab kiiresti rääsuma. Seetõttu ei saa neid eriti kaua säilitada ka praetult või röstituna, sest ka nii varitseb rasva kiire roiskumise oht. Siis jääbki üle ainsaks silmude turustamise viisiks neid praadida või röstida ning seejärel marineerida.