Soa sõnul on murdmised muutunud igapäevaseks. „Näiteks 19. detsembrist vastu reedet võeti neli vasikat, reedel vastu laupäeva veel üks ja laupäeval vastu pühapäeva veel kaks vasikat. Murdmised on erinevates lihaveise karjades. Talvekarjamaad, kus loomad talvituvad, on piiratud elektritaraga,“ kirjeldas ta.

Veisekasvataja on murest murtud, sest ei oska enam oma probleemiga kuhugile pöörduda. „Olen suurematest rünnakutest alates septembrikuust peale informeerinud regulaarselt keskkonnaametit. Kohal on asja käinud fikseerimas ametnik. Saatsime kirja ka riigikogusse maaelu- ja keskkonnakomisjonile. Riigikogus lubati asjaga tegeleda uuel aastal. Loodame, et see nii ka läheb,“ selgitas ta.

Kihusalu talus on lihaveiseid peetud 25 aastat ja sellist olukorda pole peremehe sõnul kunagi varem olnud. „Ei minul ega minu lähikondlastel pole hundi kui metslooma vastu midagi. Kõigil on õigus elada ja kui nad võtavad mõne vasika aastas, siis sellest me mingit numbrit ei tee,“ tõdes Soa.

Peremehe sõnul on huntide praegune arvukus väljunud igasuguse kontrolli alt ja praktiliselt ei möödu päevagi, kui sa neid ringi jooksmas ei näe. „Asi on läinud nii kaugele, et hundi karjad magavad 50 meetri kauguse karjatarast heinapallide vahel ja ei karda midagi. Nii kui kõht tühjaks läheb, siis lähevad veiseid murdma. Nad ei vaevugi enam metsast sõralisi püüdma, vaid koduloomad on neile kergem saak,“ tõdes Soa, et ettevõtte pidamine sellises olukorras ei ole enam jätkusuutlik.

Soa sõnul ei aita piirkonda ka kohtu poolt hundijahi taasavamine, kuna Soomaa piirkonnas pole juba paarkümmend aastat lubasid väljastatud ja hunte kütitud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena