Tiina Laanem: peategelaste ajastu. Kuidas see välja näeks, kui enamik koorilauljatest kipuks solistiks?

ERSO alustab uue aasta esimesel päeval kontserti. Istun rõdul ning püüan unustada kõike muud. Keskendun orkestrile ja dirigendile, nende ühisele panusele muuta õhtu kõigi jaoks eriliseks. Muusika haarab kaasa … kuni ilmub üks käsi.

See sätib kotikest rõdupiirdel õige nurga alla. Siis käekese koti peale. Nii, et kott ja käsi jääks fookusesse. Taustal orkester ja dirigent. See sätitud kaader annab märku, kes on seal peaosaline. Mitte muusikud ega dirigent, vaid käekese ja koti omanik. Tal tuleb ju iseendast vändatavat filmi üha uute kaadritega täiendada, tema publik ootab! Ta on märk sellest, et elame peategelaste ajastul. Sa oled kas peategelane või vaikiv mass, kelle roll on vaid selles, et kangelastele kaasa elada.

Eriti hästi saab see selgeks jaanuari teises pooles, kui ametisse astub USA uus (või peaks ütlema vana?) president. Mees, kes on lubanud sisuliselt üksi kõik korda ajada. Nagu Indiana Jones, James Bond või Batman. Tema üksi. Kogu maailma jama vastu. Pesueht peategelane sangarlikkusele üles ehitatud filmist. Ega sinna filmi palju teisi osalisi mahugi. Tähtis on, et leiduks hulgaliselt publikut.