Hoolimata mahetootmisele määratud toetustest, ei paista sektor endiselt olevat saavutanud oodatavat taset. Kas probleem on vaid toetuste suuruses või nende kasutamises? Või on küsimus hoopis selles, et Eesti mahetootmine pole saanud strateegilist suunda, mis võimaldaks selle täit potentsiaali realiseerida?