Kohalike koduloolaste teada olnud pere 1949. aastal küüditatute nimekirjas ja varjas sestsaati end metsas. Peremees aitas 1939. aastal hobusega Viru randa kaks meest, kes läksid vabatahtlikena Soome sõtta. Sõja ajal oli peremees Omakaitses ja hiljem toitis metsavendi.

Pere ehitas metsa punkri, kus kõik eluks vajalik olemas, isegi leiba küpsetas perenaine ise. Osa punkrist leitud esemeid ja ahi toodi 1999. aastal Lehtse koduloomuuseumisse.Hukkunute pereliikmed paigaldasid 2012. aasta suvel lähedaste matmispaigale monumendi.

Kaitseliidu Roosna-Alliku üksikkompanii liige ja tegevväelane Lauri Mäepalu oli teadlik metsavendade mälestuskivist ja jõulude ajal otsustas lumevaest aega ära kasutades minna seda otsima.

„Paljud igapäevaselt keskpolügonil tegutsevad kaitseväelasedki ei tea haua ja mälestuskivi asukohta. Tookord mälestuskivi vaadates jäi silma, et kohe-kohe on saabumas pere hukkumise 75. aastapäev ja panin kodukompanii kaitseliitlastele ette minna mälestama. Hukkunud pere oli ju siis Järvamaa pere ja meie kompanii lähim Järvamaa kaitseliidu üksus. Arvasin, et heal juhul tuleb meid 3-4 inimest aga tuli peaaegu 30, ka naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid,“ rääkis Mäepalu.

Roosna-Alliku kompaniipealiku abi Aare Kabel oli aga seda meelt, et miks minna ainult päeval küünlaid ja lilli viima, tuleb ikka õhtuks suurem vägi kokku saada ja mõned langenud puud ning võsa ka ära koristada.

„Saemehi oli kaks aga töökäsi kokku 28. Tegime platsi korda, süütasime lõkke, Urmo ja Vaiko Kütismaa regilauluansamblist Arhailised Mehed võtsid laulu üles,“ meenutas Kabel sooja sõnaga eilset mälestusõhtut.