„Seepärast on ka meie ilm selline, nagu ta on - üldiselt pehme ja heitlik. Päeva pealt võib ilm pöörata väga talviseks ja seejärel juba kiiresti soojeneda ning muutuda vesiseks (muudkui ühest äärmusest teise),“ selgitab Kiitsak.

Kairo Kiitsak

Tugeva polaarpöörise korral domineerivad valdavalt läänekaare tuuled. Atlandi poolt saabuvad madalrõhkkonnad tõstavad tuult, toovad sagedamini sademeid ja soojemat õhku. Tugeva polaarpöörise korra hoitakse väga lihtsalt öeldes arktilist õhku Arktika ümbruses lõksus ega lasta sealt väga tihti lõuna poole liikuma. Nõrga polaarpöörise korral on läänevoolu mõju Põhja-Euroopale väiksem või pea olematu, soosides seeläbi talvisemaid ilmaolusid.

Kiitsak tõdeb, et pikemad mudelprognoosid ei näita praegu lähinädalateks polaarpöörise nõrgenemist, mis tähendab, et jätkub pehme ja heitlik ilm. Ka õhutemperatuur jääb pendeldama plussi ja miinuse vahet.

„Veebruarikuu on ka mudelite poolt pikaajalisest keskmisest märgatavalt soojemaks arvutatud. Tuleb ka selliseid päevi, mil õhus on tunda juba justkui varakevadist hõngu tänu Atlandilt saabuvatele mahedatele õhumassidele,“ räägib sünoptik.

Võimalik on näha pärlmutterpilvi

Kuna stratosfääris on praegu väga madalad temperatuurid, siis soosib see ka pärlmutterpilvi ehk polaarstratosfäärpilvi. Need tekivad 15-25 km kõrgusel stratosfääris, kui temperatuur langeb alla -78°C. Mida madalam on temperatuur, seda paremad on tingimused pilvede tekkeks. Need õhukesed värvilised pilved võivad pakkuda väga kauneid vaatemänge.

Pärlmutterpilved Norras

Pärlmutterpilved on jälgitavad peamiselt laiuskraadidel üle 50° nii lõuna- kui põhjapoolkeral enne ja pärast päikese loojumist või tõusu. Põhja-Euroopas, kaasaarvatud Eestis (harvemini), näeb neid kõige sagedamini just talvel. Viimastel nädalatel on need nii Skandinaavias kui ka Soomes uhkeid vaatemänge põhjustanud. Meilgi võib veebruruari esimeses dekaadis tekkida võimalus nende nägemiseks, kui stratosfääri väga külm osa nihkub Eestile lähemale. Pärlmutterpilvedes toimuvad keemilised reaktsioonid, mille käigus kloor muutub reaktiivseks ehk on võimeline osooni lagundama.