„Olin esimeste talumeeste seas, kes alustasid talupidamisega Põlvamaal üle 30 aasta tagasi, nüüd olen veel üks vähestest, kes veel alles on jäänud,“ meenutab Musting, kuidas tema talupidamine registreeriti 1989. aasta 25. jaanuaril ja lauta ostsid nad siis oma esimese vasika.

„Sellest esimesest vasikast on tänaseks kasvanud meie talukari 250 lüpsilehma, lisaks noorkari.“

„Minu kõige suurem saavutus on see, et mul on äärmiselt tublid lapsed – kõik kolm ja on väga mõistev abikaasa,“ teatab Musting. Lisades, et selline tugi on väga oluline, sest tal on kogu aeg tööd on lihtsalt nii palju olnud.

Kui 2001. aastal kuulutati Eestis esmakordselt välja Aasta põllumees, pälvis selle tiitli Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt Kiuma külast. Juba toona oli Külmsoo laudas 110 lehma ja Musting tegutses oma talus ühtaegu kui zootehnik, veterinaar, agronoom ja talunik-filosoof.

„Suurendage, laiendage – kõike,“ innustas ta neil aegadel ka teisi talumehi valmistuma Europa Liiduga ühinemiseks, sest maa läheb ju peagi hinda. Nii ongi Raivo Musting esimese aasta põllumehena seisnud aastakümneid otsekui eesliinil – suunanud, juhtinud teisigi, kuidas kasumlikumalt majandada. Kõigil suurematel kogunemistel ja meeleavaldustel on see mees olnud alati valmis poliitikutega diskuteerima, et suunata neid õigele rajale, toetamaks toidutootjaid.

„Poliitik on põllumehe kõige parem sõber siis, kui ta on opositsioonis. Aga niipea, kui ta saab valitsusse, kaob mälu hetkega,“ on mees tabavalt märkinud.

Vaata ka intervjuud Raivo Mustinguga 2015. aasta põllumeeste piketil. 10 aastat hiljem on mured sarnased.

Üle kolmekümne aasta Külmsoo talus piimakarja pidanud ja põldu harinud Raivo Musting on nutika majandajana ja visa töömehena ja oma ettevõtmisi igati suurendanud, laiendanud ja kaasajastanud.

Tänases Külmsoo OÜs tegutseb Raivo Musting koos poja Ole Mustinguga. Rajatud on viis kaasaegset lauta, uued silohoidlad, soetatud kaasaegne tehnoloogia. Lautades on 250 lüpsilehma ja teist sama palju noorloomi. Külmsoo talus on Eesti üks tippkarjasid, selle taga on peremehe aastakümnete pikkune kõva ja väsimatu töö.

Mõlemad Raivo pojad on jätkamas isa ettevõtmisi ja kirge nii talupidamise kui filminduse vastu. Ole on nüüd põhitegija Külmsoo OÜ-s, isa on talle oma elutöö – talumajanduse üle andnud. Aga isa Raivo oli omal ajal ka filmimees, ta on vändanud mitu filmi, neist tuntuim on harrastusfilm „Mitte ainult leivast“ 1982. aastast. Nii ongi poeg Ove Musting isalt filmipisiku saanud ja tõusnud tänaseks üheks tunnustatumaks filmirežissööriks. Lisaks Ovele ja Olele on peres tütar Triin Katre.

„Kui siin ilmas üleüldse millegi üle uhke olla, siis olen oma laste üle uhke: kõik on ülikoolid lõpetanud ja oma eriala tipud, ka on mul äärmiselt mõistev abikaasa,“ tõdeb Raivo Musting, kes koos abikaasa Evega on üles kasvatanud kolm last.

Samas on pereisa Raivo Musting ise olnud põllumajanduses samuti juba aastakümneid tipptegija, andnud väärika panuse meie maamajandusse ja toidutootmisse.

„Peame Raivo Mustingut suureks asjatundjaks põllumajanduse alal – tema teadmised ja kogemused on hindamatud,“ tunnustavad teised põllumehed Külmsoo talu asutajat ja peremeest.