Maakonna vapimärgile presidendi auraha otsa

Korraks hinge tõmmanud, ütleb Ruumet, et Pärnumaa Vapimärgi saamisest kuuldes mõtles selle peale, miks just tunnustus talle anti ja eks presidendi auraha ole sama asja eest.

„Kui 10 aasta eest sain Tori valla vapimärgi öeldi, et rohkem ettevõtjana ja siis kogukonna edendajana, siis nüüd on esile toodud kogukond. Kohaliku ettevõtjana ongi ettevõtlus kui elustiil. Mulle meeldis kui paar aastat tagasi EVEA tunnustas meid kui parimat põlvkondadeülest ettevõtet.“

Mart Ruumeti poeg Mait ja noorem tütar Kaisa tegelevad aiandusmulda tootva Matogardiga ja teine tütar Kadi peab Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskust.

„Minu eas on väga hea meel, kui lapsed sinu tööd jätkavad nii põllumajanduses ja turismis. Kui endal enam ehk seda nooruslikku energiat enam niipalju pole, jätkavad lapsed ja annavad sulle endalegi lisajõudu. Tean kahjuks paljusid, kel nii ei ole. Kurb, kui teed ja teed aastaid ja sinu töö edasiviijaid ei ole,“ arutleb Ruumet.

Ainus põrgu haljastaja

Kogukonna poolelt on Mardi indu jätkunud nii Torile kui Randivälja kogukondlikes tegemistes kaasalöömiseks. Ta ise on seda meelt, et aumärgi saajana pole ta parem kellestki teisest, kellega koos ta kodukandis sama asja ajab.

„Olen olnud siin kirikuhoone kordategemise juures. Midagi sakraalselt seal ei tee, hoiame kohta korras oma inimeste kooskäimiseks ja sündmuste korraldamiseks. Olen olnud ka ajalooraamatute tegemise juures. Neid oleme teinud nii kodukandi ajaloost, rahvariietest, kui kogutud mälestustest. Mia olen rohkem kaasaaitaja, Mait Laas on teinud sisus põhjalikku tööd. Ta mitte ei uuri vaid ka salvestab, ei fikseeri üksnes fakte vaid otsib vastuseid küsimustele miks nii toimus ja mida täna saame teha teisiti, et oleks parem,“ jääb mees tagasihoidlikuks.

Ta meenutab lisaks, et on kogukonna hüvanguks on ta olnud kooli hoolekogus, olnud kalmistu korrastamise juures ja aidanud Tori põrgut muuta inimestele ligipääsetavamaks.

„Ilmselt olen ainus, kel on olnud võimalus Tori põrgut haljastada,“ muheleb ta.

Täna heliseb Mardi telefon alalõpmata.

„Ma ei usu, et täna väga suureks tähistamiseks läheb. Õhtul on mul rahvatantsu trenn. Aga no mine sa tea,“ naerab Ruumet.

Sõber avaldab, et Mardi kireks on vallutada mäetippe

Toris ettevõtjana tegutsenud ja täna Pärnu linnavalitsuses töötav Argo Mättas iseloomustab ammust sõpra Marti mikroettevõtjana, kes rabeleb seitsmel rindel ja põleb heleda leegiga. „Ta on alati nõu ja jõuga appi tulemas. Avatud, tark ja hinnatud nõuandja, ei suru end kunagi peale ega nõua tähelepanu aga aitab.“

„Mardi ettevõte Matogard toodab kasvumuldasid, müüb seda välismaale. Lätis on tal väga suur turg. Ta toodab mulda kõrgemal tehnoloogilisel tasemel, Mart nõuab üle Euroopa tarkust taga ja käib ise maaülikoolis õpetamas ja võtab sealt üliõpilasi enda juurde praktikale. Tema tehnoloogiaid käiakse Euroopast uurimas ja õppimas. Need on kõrgel teaduslikul tasemel ja hästi põhjendatud,“ hindab Argo sõbra ettevõtlikkust kõrgelt.

Ka Mättas rõhutab pere olulisust ja kaasatust, kus lapsed kõik töötavad Mardi ettevõtetes ja isegi lapselaste pildid on näha mullakottide etikettidel.

„Kogukonna elu edendamises moodustab Mart muljetavaldava tandemi abikaasa Katriniga, kumbki ilma teiseta ei funktsioneeri nii edukalt. Julgen öelda, et pool sellest autasust kuulub Katrinile,“ seab sõber õiglust jalule.

Argo räägib, et sõber on pärit Vastse-Kuustelt ja kohtas oma tulevase abikaasaga Räpina aianduskoolis õppides.

Kui Mart oli oma ühiskondlikust rollist rääkides tagasihoidlik, siis Argo kiidab sõpra vana õigeusu kiriku kogukonnale renoveerimise eest.

„Eelmisel suvel avasime välikäimla. Jaan Elgula ja Toomas Lunge käisid avamisel laulmas. Kirik on kogu aeg avalikus kasutuses, on palju kontserte, nii moodsa muusikaga, kui ooperit. Pulmigi on seal peetud. Oma Klaara-Manni puhkemajas on Mart korraldanud palju üritusi, mis avatud kogu rahvale,“ lisab Argo.

Argo kiidab Mardi suurt ajaloohuvi ja lugemust. „Ta on ju Lõuna-Eesti mees aga Randiväljale tulles peab küla ajalugu väga oluliseks ja koos samasuguse ajaloohullu Mait Laasiga mitmeid raamatuid välja andnud.“

Sõber räägib, et Mardil on üks vahva hobi reisida võimalikult paljudes maades nii, et saaks ronida kõrgemate tippude otsa.

„Ta valib mägede järgi oma reise, et saaks ka tippe vallutada. Korra käisime koos Tenerifel ja ronisime 3718meetrise Teide mäe otsa, mis on Hispaania kõrgeim tipp,“ pajatab Mättas oma ristiisa vähetuntud hobist.