Tulevikku vaatav metsandus peab liikuma terviklikumate lahenduste poole, kus majandusmetsades pööratakse enam tähelepanu ka elurikkusele. Peamine tööriist selleks on metsa läbimõeldud hooldamine.
Hooldamised on elurikkuse loomisel võtmetähtsusega, sest kui metsa õigel hetkel targalt ei suuna, vallutavad kiiremakasvulised puud valguse endale, piirates nii enda kui ka teiste liikide arengut. Siin algab metsaomaniku kriitiline roll metsa eluringis – tema otsused kujundavad tulevikus metsa koosseisu.
METSALEHT
Läbimõeldud lahendused loovad tasakaalu majanduslike eesmärkide ja elurikkuse vahel ning tagavad nii tulusate kui ka haruldasemate liikide elujõulisuse. Nii saab leevendada muret liigilise koosseisu vaesumise üle, toetada liikide püsimist ja samal ajal säilitada ka metsa tervist.
Selleks et osata liigirohkust märgata ning varakult mõelda selle peale, kuidas peapuuliigi kõrval ka vähem levinud puuliikidele metsas kasvuvõimalus luua, on vaja puuliike tunda. Paljud väärtuslikud puuliigid, nagu näiteks tamm, ei suuda karmis konkurentsis võistelda kiiremini kasvavate liikidega, mistõttu peabki osav metsaomanik hooldusraie käigus neid toetama ja sobivad tingimused looma – sest iga puu on oluline!
Märka juurkonkurentsis elurikkust
Loodus pakub metsas loomulikke mosaiike mitmekesisuse säilitamiseks. Üksikute elusate vanade säilikpuude ümber tekivad sageli juurkonkurentsist mõjutatud alad. Kui pinnast pole näiteks maapinna ettevalmistamise käigus kahjustatud, kujuneb neis kohtades omapärane keskkond, kus teatud liigid saavad eelise.
Sellised looduslikud alad on justkui „Kevadest“ tuntud Tootsi taskud – mitmekesised ja liigirikkamad kui ümbritsev puistu, pakkudes kasvuvõimalusi valgust vajavatele, kuid aeglasemalt kasvavatele eri liiki puudele, põõsastele ja õitsvatele taimedele.
Vajame muutust mõtteviisis: tuleb osata märgata, mis on elurikkuse seisukohalt väärtuslik loodusele, kuid ka tulukas metsaomanikule.
Näiteks tamm, millel on sügavale tungiv peajuur, suudab seal edukalt kasvada. Pea kuuemeetrise läbimõõduga alad säilikpuude ümber pakuvadki ühe võimaliku lahenduse liigirohkemate metsade loomiseks, samal ajal kui ümbritsevat majandusmetsa saab tavapäraselt majandada. Taskud lisavad metsale struktuuri ning võimaldavad loodusel vana metsa mälu edasi kanda.
Neid metsa tervise seisukohalt olulisi mitmekesisuse taskuid tuleb osata märgata ja säilitada, hooldades selles asukohas nii, et elurikkus oleks esikohal. See ei nõua suuri muutusi majandamisvõtetes, kuid loob tasakaalu tootmise ja looduse säilitamise vahel. Teed vähem ja saad rohkem!
Vastutustundlik lahendus
Laialehelised puud toetavad nii metsa liigilise koosseisu taastumist kui ka nt putukate, samblate, samblike säilimist, mis aitab metsaomanikul metsa tervist säilitada. Äärmiselt lihtne on need väärtuslikud üksikpuud kõrvuti valgete leppadega hakkpuitu või kütteriitadesse saata, kuid sama lihtne on teha otsus need metsa kasvama jätta ning seeläbi ohtralt võimalusi tagada.
Vajame muutust mõtteviisis: tuleb osata märgata, mis on elurikkuse seisukohalt väärtuslik loodusele, kuid ka tulukas metsaomanikule ning suhtuda mõlemasse vastutustundega. Struktuurne tasku säilitab elurikkust ning pakub varjupaika ja sidusust loodusele, samal ajal kui selle ümber saab kogu metsa eluringi jooksul teadlikult majandada tulundusmetsa. See on üks võimalus ja lahendus, kuidas metsaga ümber käia nii, et loodus oleks hoitud ja liigirikkus ei jääks vaid kaitsealade pärusmaaks.
Erametsades on igal omanikul oma nägemus ja võimalus kujundada tõekspidamistele ning soovidele vastav mets. Haruldasemad ja väärtuslikumad puuliigid tekivad metsa vahel ka ilma abita, kuid püsivad seal sageli esimese raieni. Vanasse metsa jääb neid aga ülivähe, sest iga järgmise hooldamisega raiutakse neid järjepidevalt välja. Seetõttu vajavad need puud hooldamisel teadlikku märkamist ja säilitamist, sest iga puu on oluline. Kui ühes eluringi astmes metsa struktuuri liigselt lihtsustada, siis selle heastamine nõuab aastakümneid või isegi kogu metsa eluringi.
