Eestlased ei söögi herneid? Ainult vastlapäeval!

Täna, 4. märtsil tähistatakse vastlapäeva, mille lahutamatuks osaks on hernesupp. Kuigi enamik inimesi seostab herneid just selle traditsioonilise talvetoiduga, on herned Eesti põllumajanduses palju olulisemad kui võiks arvata.

2024. aastal kasvatati Eestis hinnanguliselt 118 000 tonni herneid. Paradoksaalselt enamik sellest aga läheb ekspordiks. Kohalik tarbimine on suhteliselt väike, mistõttu suurem osa hernest liigub piiri taha kas sööda- või toidutööstusse.

Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul on hernes Eesti põllumajanduses oluline vahekultuur, mis rikastab mulda lämmastikuga ja aitab parandada mullaviljakust. Põhjamaades, sealhulgas Eestis kasvatatakse peamiselt teravilja – nisu, rukist, otra ja kaera. Need on kõik sarnased kultuurid, mistõttu võib vahelduse puudumine mõjutada mulla viljakust negatiivselt. Herne ja oa kasvatamine on rohi selle vastu, need jätavad mulda kasulikke toitaineid.