Osalejate hulgas oli nii peresid, kus lapsed juba mitmendat aastat vanema soovil koduõppel, peresid, kus koduõpe algab sellest sügisest, kui peresid, kus lapsed alles väikesed või isegi sündimata, kuid vanematel on juba mõte, et tulevikus võivad nende järeltulijad koduõppele jääda.

Miks koduõpe?

Koduõppele jäämise ajendeid ning põhjusi on mitmesuguseid. Koju võidakse jääda põhjusel, et edaspidiseks eluks tõepoolest olulisi asju, millega tegeletakse, on sedavõrd palju, et õppida nende kõrvalt küll jõuab, kuid igapäevaselt koolis käia hästi enam mitte.

Kui palju on kellegi jaoks palju, sõltub muuhulgas lapse tervisest - mõned lihtsalt on väikesest peast pisut nõrgemad kui teised, alles hiljem saavad tugevaks. Need on enamasti lapsed, kes kooliajal alatihti pikalt haiged on - organism võtab vajaliku puhkusekoguse ilmselt sel moel endale ise.

Koju võib jääda seetõttu, et pere peab vajalikuks oma last tavapäraseks kujunenust mõnevõrra erinevalt õpetada. Kuni kõik riigi arvates esmavajalik sealjuures ikkagi selgeks saab (selgub eksamitel ja tasemetöödes) ja lapsed ühiskonnas hästi toime tulevad, pole tegelikult kellelgi põhjust rahulolematuseks.

Lõpuks, koju võib jääda ka seetõttu, et õnnetul moel selgub - kooli ja õpilase koostöö ei suju kohe kuidagi. Kui õpetaja ütleb noorele või lapsele, et teda pole mõtetki õpetada, sest niikuinii kujuneb temast pätt ja joodik, siis pole ilus süüdistada vanemaid, kes lapse koolist ära võtavad, eesmärgiga temast siiski kedagi muud kui pätti kasvatada.

Ja kui laps tuleb alatihti koolist tõdemusega, et tegelikult ei saanud ta seal sel päeval suurt midagi targemaks, seega oli varahommikune vägisi ülestõusmine jälle kord mõttetu, ning kui vanem lisaks sellele veel märkab, et ta järeltulija on hakanud endisest hoopis õudsemalt käituma, matkides alateadlikult ei kellegi teise kui mõne pisut õnnetu pedagoogi suhtumist ellu ja inimestesse, siis on ilmselgelt ka kätte jõudnud hetk, mil oleks tarvis esiteks põhjalikult uurida, kuidas koolipäevad mööduvad, ning teiseks mõelda, kas ning millisel moel olukorda muuta annaks.

Uus koduõppekord

MTÜ Eesti Koduõppekeskus liige Katre Luhamaa kõneles vanematele, milliseid võimalusi annab uus koduõppekord. Üllatusena selgus, et koolid on seadusakti tõlgendanud nõnda, nagu ei tohiks koduõppelapsed nüüd enam tundigi koolis käia.

Juriidilise haridusega Katre Luhamaa kinnitust mööda on nõue õppida ainult kodus kehtestatud tervislikel põhjustel koduõppele määratud laste jaoks. Vanemate soovil kodus viibivad lapsed võivad kooli ning kodu kokkuleppe korral tundidest valikuliselt osa võtta, kuid see peab olema kirjas ka üheskoos koostatavas individuaalõppekavas, kas ja kui palju laps igapäevases koolitöös osaleb.

MTÜ Eesti koduõppekeskus juhatuse liige Ingrid Vooglaid rääkis, kuidas koostada individuaalõppekava ning millised seadusaktid selle kohta käivad. Kui seni kehtiva koduõppekorra puhul polnud individuaalõppekava vanema soovil kodus õppivale lapsele nõutav, siis sellest sügisest alates on see kohustuslikuks muudetud.

Raskeim probleem koduõppe otsuse vastuvõtmise järel võib olla, millise kooli juures seda vormistada.

Väga paljud koolid kardavad niisugust kummalist asja nagu koduõpe.

Teised jällegi on veendunud, et see, kas kodus tegelikult ka õpitakse, sõltub ainult sellest, kui põhjalikult nende õpetajad iga pisimatki ülesannet, mida tehakse, üle kontrollivad. Niisuguse hirmuga kaasneb paraku olukord, et õpetajad võtavad nii põhjaliku kontrolli näol enesele meeletult lisatööd, mis neid omakorda koduõpet just armastama ei saa panna.

See ülesanne on koolidele pandud küll, et nad peavad koduõppe tasemega kursis olema ning õppe katkestama, kui laps vajalikul määral edasi ei jõua. Iseküsimus on, et mõneajalise kontrollimise tulemusena võiks ehk peret juba sedavõrd usaldama hakata, et iga millimeetrit enam üle kontrollima ei peaks.

Üks põhjendus väga põhjalikuks ülekontrollimiseks on, et õpetajad ei saa ega oska selleta hindeid panna. Niisugusel juhul kujuneb igast kooliskäimisest enam-vähem järjekordne eksamisessioon.

On aga ka koole, kes usaldavad vanema antud hindeid ning hinnanguid, kes julgevad vanemat tunnistada kolleegina. Seni pole küll keegi selliste koolide usaldust kuritarvitanud. MTÜ Eesti Koduõppekeskus soovib ka omalt poolt teha kõik, mis suudab, et niisugust asja ei juhtukski, kuna üks halvasti käituv lapsevanem võib ju rikkuda kogu koduõppe maine.

Koduõppekeskus annab nõu

Milliste koolidega koduõppe asjus vastastikku mõistvalt kokkuleppele on lootust jõuda, kuidas siis ikkagi koostada individuaalset õppekava, kui kaua kulub aega kodus õppimiseks ja ega koduõppelaps ometi kodus eluvõõraks jää saab küsida MTÜ Eesti Koduõppekeskus liikmetelt - nad kõik jagavad oma kogemusi meeleldi.

Koduõppekeskuse kodulehekülje aadress on http://www.koduope.ee, koduõppest kõnelevate blogide aadressid http://koduope.blogspot.com ja http://koduoppekass.blogspot.com/

Praegu on Eestis lapsevanema soovil koduõppel sadakond last. Uue koduõppekorra kohaselt, mis hakkab kehtima sellest sügisest, võib koduõpe vanema soovil kesta kuni põhikooli lõpuni.