Uus juht: Rahvaliidule on rasked ajad möödas


Rahvaliidu vastse  esimehe Karel Rüütli arvates läheb erakond peagi uuele  tõusule. 

Kui palju inimesi on viimasel ajal Rahvaliidust välja astunud?

See on praktiliselt olematu. Liikmete arv on vähenenud eeskätt n-ö loomulikul teel, vanemate inimeste surma läbi.
IRLi peasekretär tõdes kongressil, et kahel erakonnal on palju ühist.
Kui me võrdleme Rahvaliidu ja IRLi programme, siis neis on tõepoolest väga palju sarnaseid jooni. Mõlemad on rahvuslikud erakonnad, mõlemad on oma maailmavaates küllaltki konservatiivsed.

Aga haldusreformis?

Ka haldusreformis oleme tõepoolest ühte meelt. Me oleme seda meelt, et haldusreformi on vaja teha.
Kuidas seda teha, selles oleme eri meelt. IRL soovib haldusreformi teha jõuga, et üks maakond võrduks üks omavalitsus.
Rahvaliit pooldab omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. Me räägime omavalitsusliitude tugevdamisest, et soodustada kohalike omavalitsuste koostööd nendes küsimustes, milles igaüks eraldi on nõrk.

See on...?

Haridusvõrk, ühistransport, maakonna ühine planeerimine jne.
See poliitika, mis regionaalsuunas tehtud, on andnud maal elavatele inimestele väga selge signaali, et nad peavad ise akiivsed olema. Vastasel juhul võib juhtuda, et Eesti muutub väga linnakeskseks riigiks.

Kas Rahvaliit võib pildilt kaduda?

Ma ei usu seda. Rahvaliidu jaoks on rasked ajad möödas. Meile olid rasked eelmise Riigikogu järgsed kuud ja aasta. Tänaseks on Rahvaliit märkimisväärselt kosunud.

Kui suur on Rahvaliidu esindus kohalikes volikogudes?

Rahvaliidul on volikogudes 755 liiget, me oleme esindatud 154 omavalitsuses, meil on 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat.

 

Milliseks kujuneb Rahvaliidu tulevik?

Juhan Kivirähk, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Programmiliselt on Rahvaliit esindamas igati mõistlikke positsioone.

Riigikogu valimistele läks erakond vastu lubadusega realiseerida strateegias “Säästev Eesti 21” püstitatud arengueesmärgid – ometi teeniti sellega vaid kuus parlamendikohta.

Juba mõnda aega on erakonnal uus ambitsioonikas programm “Hooliv Eesti”. Ent ka see pole pälvinud suuremat tähelepanu, sest Eesti valijaid ei huvita programmid.

Olulisem on usk erakonda ja selle juhtpersoonide võimekusse oma lubadusi ellu viia.

Kui seni oleme harjunud nägema Rahvaliidu eesotsas parajalt pakse mehi oma parimates aastates, siis erakonna uueks juhiks valitud 29aastase Karel Rüütli noorus on just nimelt see, mis on esile kutsunud mitmeid skeptilisi kommentaare.

Paistab, et skeptikuil on meelest läinud, et Mart Laar oli peaministri ametipostile asudes 32aastane ja Jüri Luik ministriks saades vaid 26. Ei saanud nende kogemustepagasit tol ajal kuidagi kaalukamaks lugeda kui Rüütlil täna.

Muidugi on ajad teised ja ka situatsioon põhimõtteliselt erinev. Kui Isamaa poliitikud olid noored ja arenesid koos oma erakonnaga, siis Rüütlil tuleb hakata juhtima väljakujunenud ja kesise mainega Rahvaliitu. Partei senise imagoga ei tundu mõisted “nooruslikkus” ja “uuendusmeelsus” eriti hästi kokku sobivat.

Maineuuendus põlvkonnavahetuse abil võib saada edukaks vaid siis, kui see eesmärk kogu erakonnas üksmeelselt omaks võetakse.

Kõige kaelamurdvamaks ülesandeks uue esimehe jaoks ongi see, kuidas parandada erakonna kuvandit ja muuta selle tegutsemiskultuuri, säilitades samal ajal ka vana kaar-diväe toetuse.

Järgmise aasta kohalikel valimistel tuleb edu saavutamiseks arvestada ikkagi nende erakonna liikmetega, kes ka praegu kohalikes volikogudes tüüri juures on.

See aga muudab erakonnale uue näo andmise topelt raskeks. Kiiret edu Rahvaliidu muutmisel ja selle reitingu parandamisel on seetõttu raske oodata.

Selle üle, kas Rahvaliidu noorte katsest erakonda uus hingamine tuua midagi välja tuleb, võime otsustada pigem 2011. aastal toimuvate Riigikogu valimiste järel.

Rein Toomla, TÜ riigiteaduste instituut

Mulle tundub, et meie poliitikas hakkab üle saama aeg, kus teist erakonda vaadeldi kui võimalikku vaenlast. Praegu suhtutakse sellesse teisesse kui potentsiaalsesse liitlasesse, võimalik küll, et nagu ajutisse, kuid ikkagi liitlasesse.

Ja kui me vaatame meie viimase kümmekonna aasta poliitilist ajalugu, siis milline erakond pole millisega koalitsioonis olnud. Reformierakond on olnud kõikidega, IRL pole olnud Keskerakonnaga ja pooleldi Rahvaliiduga, sotsid pole olnud ei Keskerakonnaga ega ka Rahvaliiduga.

Kuid kas meil on 100% kindlust väitmaks, et niimoodi jääbki?

Ühelt poolt saatsid Riigikogus esindatud erakonnad oma delegatsioonid Rahvaliidu kongressile kindlasti viisakusest, kuid teiselt poolt ka võimalikku liitlast tervitades.

Igal erakonnal on paremaid ja halvemaid aegu. Kui ainult halbade aegade järgi rehkendaksime, siis poleks näiteks Isamaaliidul või sotsiaaldemokraatidel sellesse sajandisse üldse asja. Sestap võiksime samamoodi suhtuda ka Rahvaliitu.

Juhtkonna vahetus ei tohiks halba teha ühelegi parteile, veelgi enam – mingi aja möödudes peaks juhtkond niikuinii vahetuma.

Kui suure erakonna etteotsa saab silmapaistvalt noor inimene, siis osades liikmetes ja ka toetajates tekitab see võõristust. Kuid ajapikku läheb see üle. Vaevalt et Karel Rüütli hakkab kohe ümber kujundama Rahvaliidu programmilisi väärtusi – selleks pole tal vajadustki.

Kas Rahvaliit võiks uue juhtkonna toel mõne teise erakonnaga ühineda? Täiesti välistada seda ei saa, kuid selles surmkindel olla on samuti riskantne.

Erakonna tugevust mõõdetakse valimistel. Kui kohalikel valimistel peaks Rahvaliit tõsiselt lüüa saama, oleks otstarbekas hakata otsima liitu mõne teise parteiga.

Kui aga valimistel läheb isegi keskmiselt hästi, siis niisugune vajadus kas puudub või on vähemasti nõrgavõitu.