Sugupuus on kirjas eestlase olemus
Hingedeajal on õige aeg meenutada oma esivanemaid, et kes need inimesed olid, mida nad tegid, millest hoolisid.
Rahvana oleme oma maad asustanud tuhandeid aastaid. Selle aja jooksul oleme suguvõsadena liikunud ühest maa otsast teise, põimunud teiste suguvõsadega nii omalt maalt kui mujalt.
Eestlase kombel oleme õppinud eest ära minema - poetama end koosolekutel ja koolitustel viimasesse ritta, hoiduma oma nime all kõnelemisest ja esinemisest.
Internet tuleb appi
Meie olemus peegeldub ka sugupuu koostamises, mis algab sadade aastate tagusest esivanemast, kelle verd voolab meie soonis tuhandikosa, kelle elust, tegemistest ja iseloomust ei tea keegi suurt midagi.
Kusagil sugupuu okstel laiutavad sugulaste õdede-vendaderikkad pered, kelle nimesidki on raske meeles pidada, kõnelemata nende elude ja lugude mäletamisest. Kuna meie mail on kombeks, et abielludes võtab naine mehe nime, siis on enamik sugupuudest nn isade puud - tähtis on vaid isapoolne põlvnemisliin.
Head abi iseendast lähtuva sugupuu koostamisel saab Internetist, kasutades sugupuu koostamiseks veebilehe www.geni.com abi.
Nii on võimalik kaasata sugupuu koostamisse kõik sugulased, kellel on olemas e-posti aadress, lisada sugulaste pilte, kuupäevi, videoid, jutustusi. Hingedeajal võib sinna end lõputult rändama unustada, avastada uusi nimesid ja lugusid nii oma esivanemate kui järeltulijate kohta.
Sugupuu võib alata ka minust
Praegusest hetkest lugu pidades tasub sugupuu lähtekohaks võtta iseennast. Kuidas seda teha?
Siin on abi põliselt ühes paigas elanud rahvaste ja kultuuride tarkusest. Nii nagu meil, teatakse ka Saamimaal ja Hiinamaal kaheksat omanimelist ilmakaart. Ka ilmakaarte suunad on nii nagu meie pärimuskultuuris - põhi all ja lõuna üleval.
On ju kaevu põhi ikka allpool ja lõunapäike kõige kõrgemal üleval lõunataevas. Hiina kaheksa ilmakaarega on seotud palju tarkust. Nii nagu meie mõistatuses öeldakse maailma kohta "Isa pikk, ema lai, õde pime, vend pöörane", on ka Hiinas isaga seotud taevas ja lõunasuund ning emaga maa ja põhjasuund. Isa on üleval ja ema on all, ka ilmakaari vaadates on lõuna üleval ja põhi all.
Hiinas on vaid nii õdesid kui vendi kumbagi kolm. Iga pereliiget märgitakse kolme joonega, kus pidevjoon märgib meest ja katkendjoon naist. Isa kirjeldavad kolm pidevjoont ja ema kolm katkendjoont. Poegi kirjeldavad kaks katkendjoont ja üks pidevjoon, tütreid kaks pidevjoont ja üks katkendjoon.
Saamimaal seostatakse ilmakaari omakorda suguvõsaga. Esivanemateks on isad-emad ja vanaisad-vanaemad, neist vanemaid põlvkondi kutsutakse kõiki maaisadeks ja maaemadeks.
Sidudes kolm vanemate põlvkonda Hiina ilmakaari kirjeldavate kolmikjoontega, saame moodustada sugupuu, mis algab iseendast.
Isa ja temaga seotud suguvõsad paiknevad lõunas ja idas, seal, kus toimub tõusmine ja kus ollakse kõrgel. Lõunakaares on isa, isaisa ja isaisaisa. Idakaares on isaema ja isaemaisa. Kirdes on isaemaema ja kagus on isaisaema.
Ema ja temaga seotud suguvõsad on läänes ja lõunas, seal, kus toimub laskumine ja ollakse sügaval all. Lõunas on ema, emaema ja emaemaema. Läänes on emaisa ja emaisaema. Edelas on emaisaisa ja loodes emaemaisa.
Selle järgi oma sugupuud ja maailma üles ehitada aga polegi nii lihtne. Ühteviisi kõigi ilmakaarte poole pöördudes selguvad mitmedki suhtlemisaugud. Mõned päris lähedased suguvõsa suunad on üsna tundmatud ja teadmata. Põhjuseks tihti põlvest põlve edasi kanduv solvumine, äng, hirm. Siiski on kõik ilmakaared võrdselt olulised, samuti nagu meist igaühe põlvnemine.
Kõige vähem teame tavaliselt emade põlvnemisliini, sest abielludes vahetub perekonnanimi. Ilmakaari ja põlvnemist koos vaadates on võimalik taas tunda oma juuri, mis emasid pidi põhja poole suunduvad ja olemisele kindla aluse annavad.
Meie hõimurahvas ungarlased on kauem alal hoidnud tava anda lapsele ema perekonnanimi. Ka meil valisid tütred rahvariideid oma ema sünnikihelkonnale vastavalt.
Kuidas alustada?
Endast algavat sugupuud ilmakaartes ongi mõistlik alustada emast. Võtke suur puhas paberileht (A2 on päris paras mõõt). Kirjutage lehele ilmakaared, põhi alla serva, ida vasakule, lõuna üles ja lääs paremale. Vasakul all on kirre ja vasakul üleval kagu, paremal üleval on edel ja paremal all loe. Põhi on allservas, sest emad seonduvad maaga ja maa on meist allpool.
Nüüd kirjutage lehe keskele oma nimi. Selle alla ema nimi ja üles, lõuna poole, isa nimi. Hea mõte on lisada iga lehele kantava isiku jaoks sümbol, mis tema olemust või tegevust iseloomustab. See on esimene põlvnemine, võite sellele ringi ümber tõmmata.
Järgmine põlvnemine hõlmab vanavanemaid. Kirjutage isa nime kohale isaisa nimi ja ema nime alla emaema nimi. Seejärel kirjutage enda nimest vasakule, ida suunda, isaema nimi (lisage sulgudes ka neiupõlvenimi) ja enda nimest paremale, lääne suunda, emaisa nimi.
Kolmas põlvnemine kaasab vanavanavanemad, need, kellest alates saamid kõiki esivanemaid maaemadeks ja maaisadeks nimetavad. Kindlasti algavad siin raskused meenutamisel, sest sageli pole me neid inimesi oma ihusilmaga näinud. Küsige vanematelt ja sugulastelt lisa. Esimene maaisa on vanaisa isa, tema nimi kirjutage vanaisa nime kohale. Esimene maaema on vanaema ema, tema nimi kirjutage vanaema nime alla.
Isapoolse suguvõsaga on seotud idakaar alates kirdest. Isaema nimest vasakule kirjutage isaema isa nimi, tema nimest allapoole, lehe vasakusse alumisse nurka ehk kirdekaarde, isaema ema nimi. Lehe vasakusse ülemisse nurka, kagusuunda, kirjutage isaisa ema nimi.
Lehe parem külg ehk lääne pool on emapoolse suguvõsa päralt. Lehe paremasse alumisse nurka, loodesuunda, kirjutage emaema isa nimi. Emaisa nimest paremale, läänesuunda, kirjutage emaisa ema nimi. Lehe ülemisse parempoolsesse nurka, edelasuunda, kirjutage emaisa isa nimi.
Nüüd olete kirja pannud kaheksa maaema ja maaisa ning sadakond aastat oma suguvõsa lugu.
Veelgi kaugemad sada aastat ja neljas-viies-kuues põlvkond laiendavad esivanemate ringi juba 128ni. Küllap seetõttu ongi piirdutud kaheksa ilmakaare ja kolme põlvkonnaga, millel veel on mingi mõju minu enda põlvnemiste keskpunktis olemisele ja tegemistele.
Mida selline sugupuu annab?
Kõigepealt saame võimaluse mõelda iseendast ja oma kohast siin maailmas. Hakkame taipama, mida oleme pärinud oma esivanematelt ja mida me ise pärandame edasi oma järeltulijatele. Mõistame paremini öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist - saame võrrelda oma esivanemate elukäiguga, kuidas kasvamine on seotud isa ja taevaga ning leevendumine ja puhkus ema ja
maaga.
Hingedeajal meenutame esivanemaid - mõtleme kokku jutukese igast maaemast ja maaisast ning kõneleme neist teistele.
Sageli peame käima haudadel, et lugeda hauaplaadilt nimesid. Ja peame suhtlema oma vanematega, kutsudes ka neid meenutama, kes need inimesed olid, mida nad tegid, millest hoolisid.
Nõnda lugusid vestes peame lugu maast, taevast, oma esivanematest ja ka iseendast.