Ene Ergma: Raskel ajal tuleb meil valimislubadused unustada
Jõulud tulevad Eestis tänavu tagasihoidlikumalt kui viimastel aastatel harjutud. Rahvas on lõppeval aastal üle elanud väikese vapustuse. Kas peaminister Andrus Ansipil lasub teatav süükoorem, et ta on rahvale majandusseisu asjus liigset optimismi sisendanud?
Kellegi peale ei saa panna otsest süüd, kuna kahjuks sattusid kokku kaks asja: lõppes odavate laenude võimalus ja sellel põhinev ehitusbuum, teiseks tõi ülemaailmne finantskriis endaga majanduslanguse meie ekspordimaades.
Jah, loomulikult oleks võinud rahandusministeerium ja kogu valitsus kevadel olla tunduvalt konservatiivsem. Praegu näeme hästi, kui palju oli õhku sees kinnisvara- ja ehitussektoris.
Kas usute, et praegune valitsus jätkab järgmiste valimisteni?
Kui me korraldaksime erakorralised valimised, mis oleks radikaalne viis uut valitsust moodustada, kas me saaksime teistsuguse parlamendi? Oleme ausad, vist ei saa.
Niisiis praegune valitsus jätkab?
Ma ei kujuta ette, et ükski erakond tahaks Eestile halba.
Küsimus on selles, millised on erakondade prioriteedid ning millised on arusaamad, mida ja kuidas tuleb teha.
Ei saa hoida jäigalt kinni oma valimislubadustest, kui puuduvad võimalused nende realiseerimiseks.
Kes tahab raskel ajal riiki juhtida, peab olema valmis oma lubadustest loobuma. See on väga raske.
Me peame ütlema inimestele ausalt, et jah, me tahtsime neid häid lubadusi täita ja me ei ole sellest loobunud, aga praegu lihtsalt ei ole võimalusi.
Riigipirukas on väga paljus fikseeritud ja jagatav osa on väga pisike. Kui majandus kasvab, muutub see osa suuremaks.
Kas tuleva aasta eelarve on tasakaalus?
Tuleva aasta eelarve ei ole tasakaalus võimalike kulude ja tulude arvestuse suhtes, sest prognoosid majanduses toimuva kohta on siiani veel väga ebakindlad.
Olles võtnud endale eesmärgi ühineda euroga, tuleb teha kõik, et hoida eelarve defitsiit Maastrichti kriteeriumide piirides. (Eelarve defitsiit ei tohi selle kriteeriumi järgi olla üle 3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. - Toim.)
Mis hinde te paneksite Riigikogu tänavuaastasele tööle?
Rahuldava.
Kas midagi oli ka head?
Loomulikult - kolm asja olid väga head.
Esiteks: parlament ratifitseeris Lissaboni leppe.
Teiseks: suutsime lõpuni menetleda kaitseväe korralduse seaduse.
Kolmandaks: võtsime vastu töölepingu seaduse (eile - toim).
Neid seadusi on riigile väga vaja ja parlamendis on nendega suur töö ära tehtud.
Paljude inimeste arvates on töölepingu seadus tugevasti tööandjate poole kaldu.
Töölepingu seadus ei saa olla seadus, mis meeldiks kõigile. Ta ei saagi seda olla, sest poolte soovid on diametraalselt üksteisele vastu.
See ongi kompromiss-seadus, mis täielikult ei rahulda ei tööandjate ega töövõtjate soove.
Seni me kasutasime sisuliselt Eesti NSV töölepinguseadust.
Aga siis ei olnud eraettevõtlust, olid suured tehased. Praegu soovime eraettevõtluse arengut Eestis ja arvan, et see seadus toetab eraettevõtjat paremini kui eelmine.
Inimesed peavad eeskätt seda silmas, et töötajate vabastamine muutub kergeks. Seda ajal, mil finantskriis on muutumas majanduskriisiks, seejärel aga ilmselt sotsiaalseks kriisiks.
Aga kui meil ei ole ühel hetkel tööandjaid, siis kust saavad töötajad tööd?
Kui nõudlus toodangu järele väheneb, siis tõepoolest võib tekkida olukord, et väikeettevõtja on sunnitud sulgema oma ettevõtte või vähendama töötajate arvu. Me tahame, et ettevõtjad liiga kergesti alla ei annaks ja ettevõtlusest ei loobuks.
Olen veendunud, et headest töötajatest ei ütle keegi kergesti lahti.
See ei ole muidugi perfektne seadus, kuid sellise kompromissini jõuti.
Kuidas Riigikogu liikme palgaga jääb?
Me otsustasime, et meie palk ei tõuse. Vabariigi president vaidlustas meie otsuse ja nüüd peab seda arutama Riigikohus.
Juristide arvamused on seinast seina. [Endised õiguskantslerid] Erik-Juhan Truuväli ja Allar Jõks ning [praegune õiguskantsler] IndrekTeder leiavad, et seda on võimalik teha.
Samal arvamusel on Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Kalle Merusk.
Ikka ja jälle mõtlen, kuivõrd perfektne on loodus ja kuivõrd ebatäiuslik on inimene - loodusseadusi ei saa tõlgendada. Nad on lihtsalt olemas.
Energia jäävuse seadus kehtis miljardeid aastaid tagasi, kehtib praegu ja jääb kehtima miljardite aastate pärast. Keegi ei saa seda tõlgendada. Mina ei saa gravitatsiooniseadust tõlgendada. Inimühiskonna seadused on ebatäiuslikud.
Ometi, Riigikogu esimehena te juhite sedavõrd ebatäiuslike seaduste vastuvõtmist.
Jah, juhin, aga annan endale aru, et seadused, mida loovad inimesed, ei saa olla täiuslikud. Kuid parem on mittetäiuslik seadus kui seadusetus.
Teate üldse, kui palju te praegu palka saate?
Jah, kuuekordset Eesti keskmist.
Kas Riigikogu liikmed peaksid endale abilise palkama?
Selline otsus on seadusena vastu võetud. Me oleme üldiselt väga kokkuhoidlik parlament.
Paljud mu kolleegid, teiste riikide parlamentide esimehed, on üllatunud, kuuldes, et Riigikogu esimehe büroos töötab ainult kolm inimest.
Palju peaks olema?
Meie saama hakkama. Suurte riikide spiikritel on hulga suuremad bürood.
Kui vajalikud on abid Riigikogu liikmetele tegelikult?
Selle üle võib diskuteerida. Ma arvan, et Eesti saadikud vajaksid abilisi, kes tegeleks saadiku valimisringkonnaga - näiteks valmistaksid ette kohtumisi kohalike inimestega.
Riigikogu esimehena, sisuliselt asepresidendina peate liikuma nii kodu- kui välismaal. Kui paljudes riikides olete sel aastal käinud?
Seitsmeteistkümnes. Soomes, Rootsis, Tšehhis, Portugalis, Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis jne.
Aga n-ö provintsis?
Rohkem kui kümme korda. Lugesin oma kalendris kokku, 29 korda tuli.
Kas ääremaadel on läinud elu paremaks?
Ma ei oska öelda, kas paremaks või hullemaks. Inimesed, kes seal elavad, võivad öelda. Aga paljudes kohtades on toimunud päris suur areng.
Kas Otepää on ääremaa?
Nii ja naa.
Väga palju sõltub sellest, kuidas kohalikud inimesed tegutsevad. 2007. aastal olin ma Kodukandi liikumise algatatud konkursi "Eesti küla 2007" komisjoni liige, kusjuures komisjon käis kõikides maakondade esitatud parimates külades, et leida laureaat.
Ida-Virumaal käisime Laagna külas, mis kujutab endast väikest eestikeelset saarekest venekeelse kogukonna seas. Kohalikud entusiastid, kasutades Euroopa Liidu raha, olid endale üles ehitanud väga ilusa külaseltsi maja. Mina hindan sellist tegevust.
Loomulikult olen näinud ka teistsugust suhtumist. Las riik tuleb ja teeb.
Mis oli lõppeval aastal teie suurim elamus?
Minu jaoks oli kõige suurem elamus öölaulupidu. Kakskümmend aastat tagasi esimese öölaulupeo ajal olin ma veel Moskvas.
Ma pelgasin veidi, et sellest tuleb mingi nostalgiline meenutus nende jaoks, kes kakskümmend aastat tagasi osalesid.
Aga ei tulnud niisugune pidu?
Ei tulnud, ta oli hoopis teistsugune. Seal oli nii palju noori inimesi, see rõõmustas mind.
Kuigi see oli riigi korraldatud ja kinni makstud, mitte mingi spontaanne üritus?
Loomulikult, ega keegi ei käskinud kellelgi kohale tulla. Need noored inimesed, kes kohale tulid, olid kakskümmend aastat tagasi kas väga väikesed või polnud isegi veel sündinud. Aga et nad tulid, tähendas, et ka nendele oli kahekümne aasta tagune sündmus väga tähtis.
See oli midagi, mis jääb inimestele hinge.
Mis teid tänases Eesti elus enim häirib?
Jutt sellest, et kõik on halb. Kindlasti on meil keerulised ajad. Aga võrreldes üheksakümnendate aastate algusega, on need ajad palju kergemad.
Milline tuleb järgmine aasta?
Kindlasti keeruline, kuid olen veendunud, et seda ei tule võtta traagiliselt. Jah, igaühel on vaja oma perekonna eelarve rahulikult läbi vaadata ja võib-olla loobuda mõningatest asjadest.
Eks me ole heal ajal elanud natuke üle võimete. Nüüd tuleb elada kokkuhoidlikumalt ja laenude võtmise suhtes olla ettevaatlikum. Piiks-piiks-ja-raha-tuleb küll kergesti, aga tagasimaksmine on raske.
Tähtis mõelda, kas ikka tasub kõik soodusmüügid läbi joosta. Natuke on hinda alla lastud ja ostetakse, pärast kodus küsitakse endalt - aga mida ma sellega teen?
Mis on tuleva aasta tähtsamad asjad?
Järgmisel aastal tuleb vaadata, milline on reaalne stsenaarium eurotsooni jõudmiseks. Tugeva valuuta tsoonis olemine on tunduvalt turvalisem kui praegune olukord. Euro kasutuselevõtt lisab meie rahandusele stabiilsust.
Selleks et seda saavutada, tuleb kõigil koalitsioonierakondadel vaadata läbi oma valimislubadused, aga seejuures ei tohi kaotada silmist kõige tähtsamat - riigi jätkusuutlikkust.
Ja nimelt?
Kuidas me suudame tagada majanduse elavnemise ja ettevõtluse arenemise.
Teiseks ei tohi unustada, et kuigi on raske olukord, vajame haritud inimesi. Siin ei tohi kokku hoida, nagu ka inimeste ja riigi turvalisuse arvelt.
Loodan, et justiitsministeerium jõuab ühele poole veel teisegi tähtsa, kuid tundliku seadusega - see on avaliku teenistuse seadus, mida on aastaid veeretatud nagu kuuma kartulit.
Kõik saavad selle vajalikkusest aru, kuid ikka ja jälle ei jõuta üksmeelele.
Miks?
Kõigepealt tuleb otsustada, kes on ametnik. On tähtis, et avaliku sektori palgasüsteem oleks läbipaistev. Ja natuke suureks on ametnike arv kasvanud.
Kas ka koole on liiga palju? Käib jutt saja gümnaasiumi sulgemisest.
Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on mõistlik idee. See ei ole uus mõte, see on juba ennegi olnud. Näiteks minu vanas koolis olid nad kord koos ja kord lahus. Aga kas jõuame pidada ülal klasse, kus on väga vähe õpilasi?
Reaalsus on see, et laste hulk väheneb lähemal ajal ligi 30 protsenti. Ja see on kurb reaalsus.
Individuaalne lähenemine peaks andma eriti hea tulemuse.
Kas me oleme nii rikkad, et saame seda endale lubada? Et igale lapsele panna oma matemaatika- ja inglise keele õpetaja. Kas meil on see raha olemas?
Ma ei muretse nii palju gümnaasiumide pärast. Minu jaoks on tähtsam küsimus, kuidas teha põhikool tugevaks. Käisin paar aastat tagasi Tartu kutseõppekeskuses. Mulle räägiti, et osa õpilasi, kes on põhikooli lõpetanud, ei jaga matemaatikat isegi kuuenda klassi tasemel.
Eestis ei leidu naljalt nii lihtsat tööd, nagu oli kolmkümmend aastat tagasi.
Ei ole enam nii lihtne, et keera ainult mutter kinni.
Ma nägin, millise õppeklassi üks Jaapani firma kinkis kutsehariduskeskusele. See oli elektroonikat täis - inimene, kes seal õpib, peab seda mõistma. Aga kui ta ei jaga isegi seda, palju on kolm pluss kaks?
Ma ei taha öelda ka seda, et kõigil peaks olema akadeemiline kõrgharidus. Ma olen näinud teadlasi, kes on jõudnud arusaamiseni, et nad ei saa iialgi paremiku sekka. Ja see on tõeline õnnetus. Aga ta oleks võinud olla väga hea mõnel teisel alal.
Akadeemik Ergma on tuumajaama idee tuline pooldaja. Millal jaam tuleb?
Kui tuumajaam on meil aastal 2030 olemas, on väga hästi läinud. Ma ei näe sellele alternatiivi.
Praegu uuritakse võimalust võtta kasutusele uus tooraine - toorium, mis põleb peaaegu lõpuni ära.
Lisaks on tema radioaktiivsed jäätmed lühema poolestusperioodiga.
Uraan ja plutoonium pakuvad toorainena huvi suurtele riikidele, sest rikastades saab neist teha tuumapommi. Meil ei ole tuumapommi vaja.
Miks on tuumajaama rajamise ideel ikkagi nii palju vastalisi?
See on pigem emotsionaalsus ja Tšernobõli järelkaja. Loomulikult tuleb endale aru anda, et tuumajaamas ei tohi töötada erihariduseta inimesed.
Sealsed tipptegijad peavad olema vähemalt doktorikraadiga füüsikud ja insenerid.
Mida tähendavad teile jõulud?
See on minu jaoks väga isiklik perepüha. Ma püüan sel ajal igasugustest ametlikest asjadest eemale hoida.
Jõulukingid on juba ära ostetud?
Ei ole. Ma küsin enne, mida keegi tahab. Nad on juba päris suured inimesed, kellele ma tahan kingitust teha.