Sugulinnufarmi renoveerimiseks tehti kokku 23,5 miljoni kroonine investeering.

Farmi avamisel osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on eestlased linnuliha osas järjekindlalt eelistanud kodumaist kaupa ja seetõttu on oluline, et siinset linnukasvatust sellisel moel laiendatakse.

„Tervitatav on ka see, et Tallegg on oma lindlate võrgustiku rajanud nii, et need on hajutatud ning tänu sellele on vähendatud ka linnuhaiguste riski ja nende mõju inimeste toidulauale," märkis Seeder.

Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et tänu Martna sugulinnufarmi avamisele tõuseb Talleggi haudemunadega omavarustuse tase üle 90%. Soorm lisas, et Talleggile annab farmi avamine võimaluse paremini kontrollida kogu tootmisketi kvaliteeti.

Martna sugulinnufarmis on 25 000 lindu. 10% on neist kuked. Iga kana toodab oma 46nädalase „tootmistsükli" jooksul 165 muna.

„Talleggi sugulinnufarmid Harjumaal Ülgasel (18000 lindu), Pärnumaal Koongas (13500 lindu) ning Läänemaal Martnas asuvad üksteisest kaugel - hajalipaiknevus võimaldab meil maandada kõiki veterinaarriske," rääkis ASi Tallegg peaveterinaararst Lauri Kallikorm.

„Ka töötavad kõik farmid „all-in-all-out" tootmisprintsiibil, mis tähendab, et ühevanused kuked ja kanad toodavad sugulinnufarmis haudemune. Pärast munemisperioodi vahetatakse kõik linnud uute vastu. Kahe perioodi vahel on farmis ca kuuajane puhkepaus, mille ajal teostatakse farmis ja selle territooriumil põhjalik puhastus, pesu ja deso. Farm puhkab, bakteriaalne foon viiakse enne uue noorsugulinnupartii sissetulekut miinimumini," sõnas Lauri Kallikorm.