Olukorras, kus sotsiaalmaksu laekumise vähenemine on toonud kaasa haigekassa eelarve vähenemise ning kulude kärpimisega peavad tegelema kõik ministeeriumid, jääb Hanno Pevkur küll optimistlikuks, ent kaalub ka suuremate muutuste võimalikkust.

"Kui suudame järgmisel aastal säilitada meditsiini rahastamise samas mahus ja tasemel nagu praegu, siis oleme hästi hakkama saanud," nendib Pevkur ning kinnitab, et haigekassa eelarve kärped midagi uut lisaks juba teadaolevatele haigus- ja hooldushüvitiste ning haiguspäevade arvestamise korra muutustele kaasa ei too.

"Aga kui 27. augustil saabuv rahandusministeeriumi prognoos näitab, et sotsiaalmaksu laekumine on tohutult vähenenud, siis peame olema valmis ka täiendavateks muutusteks," lisab sotsiaalminister.

"Ehkki ma ei näe võimalust, et saaksime vähendada selliseid elutähtsaid valdkondi nagu toimetuleku- ja töötutoetused. Samas võivad ümberkorraldused tulla kõne alla ehk peretoetuste osas, muutes need rohkem vajadustel põhinevaks."

Tekitavad abitust

Pevkuri sõnul on toetuste vajaduste-põhisus tulevikus oluline märksõna.

"Oleme peretoetusi sellest vaatepunktist juba analüüsinud, et kuidas nende süsteemi erinevad muudatused mõjutaksid laste ja perede toimetulekut," räägib sotsiaalminister. "Kuid millised valikud me lõpuks teeme, on praegu veel vara öelda."

Ka mitmed vallad peavad kasinat eelarvet silmas pidades õigeks laustoetustest loobuda. Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Sirli Tammiste sõnul võiksid kõik omavalitsused liikuda vajadustest ja sissetulekutest lähtuvate toetuste suunas.

"Laustoetused tekitavad õpitud abitust," tõdeb Sirli Tammiste. "Sotsiaaltoetused peavad sõltuma konkreetsest abivajadusest. Näiteks ühekordne pensionitoetus ei olene inimese reaalsest abivajadusest ning on populistlik."

Mäetaguse vallavanem Aivar Survagi peab õigeks, et toetust saaksid vaid need, kellel seda reaalselt vaja on. Seetõttu oleks abisaajaid vähem ning selle arvelt saaks toetuse summat tõsta. Tema arvates võiksid sellisedki levinud laustoetused nagu sünni- ja matusetoetus lähtuda konkreetsest abivajadusest.

Kõigil on rahamure

"Praegu jääb mulje, et kui sünnib laps, on ta omavalitsuse laps, kelle eest peab hoolitsema vald," nendib Aivar Surva. "Kui erinevatest valdadest küsida, miks neil üks või teine toetus nimekirjas on, siis öeldakse: meie ei teagi, kunagi tehti ning nii on see jäänud."

Surva lubab, et sügisel istutakse kolleegidega maha, vaatamaks toetuste süsteem ümber.

Kambja vallas elav kolme lapse ema Juta Jaani on samuti seisukohal, et laustoetuste asemel tuleks toetada neid, kes seda tõesti vajavad.

"Muidugi ei ütle keegi ära, kui talle raha pakutakse," nendib naine. "Aga kui kriitiliselt mõelda, siis on selliseidki, kes saavad ilma hakkama. Näiteks meie peres on mõlemal vanemal töökoht ning meid riigi ega valla peretoetused eriti ei mõjuta. Välja arvatud vanemahüvitis, ilma milleta oleksin pidanud kaaluma varem tööle naasmist."

Seevastu Karksi valla sotsiaaltöö spetsialist Liivi Loi ütleb, et neil pole plaanis kõikidele mõeldud toetuste, nagu sünni- ja matusetoetuse ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele antava toetuse, maksmise korda muuta.

"Meil maal on kõik inimesed rahamures, nii et kõikidele kulub see raha väga ära," põhjendab Liivi Loi.

"Iga vald peab otsustama, kui palju ja milleks ta raha kulutada saab," kommenteerib sotsiaalminister Hanno Pevkur.

"Näiteks kui on valida, kas panna kruusateele asfaltkate või maksta toimetulekutoetust, siis mina eelistaksin tee sinnapaika jätta ning inimesi toetada. Muidugi võib ka vald oma toetusi jagada vastavalt vajadustele."

Seda, kas rahaliste raskuste leevendamiseks võib kõne alla tulla patsiendi omavastutuse suurendamine arstiabi eest, on Hanno Pevkuri sõnul veel vara öelda. Minister möönab, et ehkki ta on sellele mõelnud, pole tal veel kindlat seisukohta.

"Näiteks voodipäeva tasu on Eestis 25 krooni, mille kohta haiglad ütlevad, et see ei kata isegi toidu maksumust, rääkimata majanduskuludest," tõdeb Pevkur.

"Lätis maksab voodipäev 15 latti ehk umbes 335 krooni. Selle põhjal võib öelda, et teatud määrad on meil väga ajast ja arust ning olukord on üsna jabur. Aga tänases majandusolukorras pole vist võimalik voodipäeva tasu tõsta. Võib-olla siis, kui saame natuke rikkamaks."