Ideaalõpilane peab tundma kella ja oskama lugeda
"Hea õpilane on avatud, oma arvamusega, huvitub paljudest erinevatest asjadest," loetleb Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli direktor Eero Kalberg. "Ta peab armastama sportida, hoidma end kursis erinevate kunstialadega, lööma kaasa isetegevuses."
Peaaegu sama tähtis on koolijuhtide hinnangul valitud eriala sobivus - kui sellega on eksitud, pole head tulemust loota.
"Kui noorel puudub oma eriala vastu huvi, on tal väga raske koolis hakkama saada," nendib Luua metsanduskooli direktor Hanna Zuba. "Tõsi, mõni leiab kutsumuse just õpingute ajal ja läheb siis nii-öelda lahti, aga selliseid pole palju."
Hanna Zuba hindab väga selliseid õpilasi, kelle vanemad või vanavanemad on Luual õppinud - nemad on reeglina äärmiselt motiveeritud ning teavad täpselt, mida koolilt ja elult ootavad.
Nõrk alus põhikoolist
Ka Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ootab õppima eeskätt selliseid noori, kes teavad, mida tahavad, ning on langetanud otsuse õige eriala kasuks.
"Vastuvõtuvestlusel selgub, et niisuguseid on üha rohkem," kinnitab Oselin. "Kolm-neli aastat tagasi teadsid noored palju vähem, mida nad õppida tahavad, valisid rohkem huupi. Nüüd langetatakse valik eriala kasuks, millel on perspektiivi, väga palju loeb ka valdkonna maine antud hetkel. Näiteks olen kindel, et ehituseriala grupid tänavu täis ei saa, aga see-eest on meie koolis väga suur huvi teedeehituse vastu."
Valgamaa kutseõppekeskuse direktori Laur Speegi kirjeldus heast õppurist on aga sootuks lihtne, või nii see vähemalt pealtnäha tundub. Tema sõnul peab tubli õpilane oskama lugeda, kirjutada, arvutada ning tundma kella.
"Kui inimene tunneb kella, tuleb ta õigel ajal kooli, läheb õigel ajal ära ja jõuab kõik ettenähtud tööd ära teha," selgitab Laur Speek oma põhimõtteid. "Kui ta oskab lugeda, saab ta kirjapandud asjadest aru. Ja nii edasi - täpselt samade nõudmiste täitmist ootavad ju ka tööandjad."
Õpilasi, kes Speegi kriteeriumidele vastavad, on tema hinnangul umbes kolmandik. "Teise kolmandikuga saame samuti hakkama, aga ülejäänud on üsna lootusetud," tunnistab Laur Speek.
Põhjus peitub tema sõnul nõrgas teadmiste baasis, mis põhikoolist kaasa saadakse. Pole mingi saladus, et meie põhikoolid on nõrgad, möönab Speek.
Ka Rein Oselin peab tihti puutuma kokku noortega, kes on põhikoolist nii-öelda läbi lohistatud ning arvavad, et saavad kutsekooliski samamoodi, oma töösse üleolevalt suhtudes hakkama.
"Aga ei saa," rõhutab Oselin. "Püüame küll nõrga põhikooli tagajärgedega võidelda, kuid kõigist me jagu ei saa. Nende arvelt tekibki kutsekoolide suur väljalangevus."
Rein Oselini sõnul ei tohi hea õpilane olla laisk ega kohusetundetu, tema Kehtna kolleeg Eero Kalberg lisab nendele omadustele ükskõiksuse, käegalöömise ja vähese enesesunni.
"Tahaksin öelda, et selliste omadustega õpilasi pole meie koolis ühtegi, ent see poleks aus vastus," möönab Eero Kalberg. "Inimese kujunemises on ju teatud kindlad arenguetapid ning mõnes löövad välja just niisugused jooned. Siiski loodan, et valdav enamik meie õppuritest on ikkagi sellised, nagu ma head õpilast kirjeldades rääkisin."
Vale erialavalik
Ka Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp loodab, et õpihimulised noored moodustavad tema kooli õppuritest suurema osa.
Samas peab ta nentima, et leidub neidki, kes pärast esimesel aastal läbitud erialatunde ja praktikat tunnevad, et nende valitud amet pole siiski päris õige. Iseäranis rohkelt trehvab neid pärast põhikooli kutset omandama tulnud noorte hulgas, gümnaasiumilõpetajad on oma valikutes tublisti kindlamad.
Ometi kinnitavad kutsekoolide juhid, et on valmis vastu võtma kõiki soovijaid. Meie eesmärk ja ülesanne on ka nõrgemaid noori järje peale aidata ning nendes häid isikuomadusi arendada, kostavad direktorid. Pealegi, nagu rõhutab Hanna Zuba Luua metsanduskoolist, on õpetajad sügisel energiat-hakkamist täis, jaksates väänikuidki õigele teeotsale juhatada.
"Meie tahame kõiki, kes aga ise vähegi õppida tahavad," resümeerib Hanna Zuba.
