Maamõõtjale tööd jagub

Maamõõduspetsialistiks õppinud Erki Penjami amet on kõike muud kui üksluine ja rahulik. Pigem vastupidi - kohati kisub tema töö suisa ekstreemseks.

Nii mäletab Penjam üht oma sünnipäeva, mil ta oli sunnitud külalised omapäi pidutsema jätma ja ise Miiduranna sadamakai ehitusele tööle kiirustama, sest meri pidanud olema vaikne ning mõõta lausa lust. Kohapeal osutus ilm aga üpris tuuliseks - ikkagi novembrikuu!

"Maamõõduriist oli kaldal ja mina oma töövahendiga mere peal paadis," kirjeldab Erki Penjam. "Üritasin mõõta, kuid kui saabus üks korralik laine, kukkusin üle paadi serva."

Mees pääses küll veest ja sai kuivad riided selga, ent sünnipäevapeost ei tulnud tol korral midagi välja. Mõõtmine Miidurannas jätkus hommikuni.

Huvi kaardistamise ja maamõõtmise ehk geodeesia vastu tekkis Erki Penjamil juba ammu, kui sõber ta ühte geodeesiafirmasse tööle kutsus. Kui algteadmised igapäevast leiba teenides omandatud said, astus noormees Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli sama eriala õppima, hiljem käis tarkust juurde kogumas Tallinna tehnikaülikooli täienduskursustel.

"Maamõõtmine huvitab mind just sellepärast, et saab palju ringi liikuda ja erinevate inimestega suhelda," kostab 32aastane Penjam, kes on teinud mõõdistamistöid erinevates kohtades Tallinnast Võruni ning Kundast Kärdlani. "See eriala sobib hästi neile, kes ei suuda terve pika päeva kontoris püsida - mõnikord tuleb meil tööd alustada varahommikul kell viis ja mõnikord kestab tööpäev õhtul kella kümneni. Ehitusgeodeesia alal peab olema hea pingetaluvusega, sest vastutus on suur."

Korralik haridus

Erki Penjam juhatab geodeetiliste mõõdistustöödega tegelevat ettevõtet Greenmark, ent töötab hetkel Soomes, aidates oma kauaaegset koostööpartnerit. Eestis tegemist küll jagub, kuid võrreldes varasemate aastatega on tööpõld märgatavalt kahanenud.

"Aga korralikud ja hoolsad inimesed leiavad alati tööd," usub Penjam. "Kui oled ennast koostööpartnerite ees tõestada suutnud ning koostöö sujub, siis ikka leiad."

Kehtnast saadud haridust peab noormees igati korralikuks, seda eeskätt rohke praktika poolest. "Me ei pidanud tuimalt teooriat pähe tuupima," rõõmustab ta. Samas tunneb Penjam muret, et kutseharidus on tänases Eestis ikkagi ala­hinnatud.

"Ülikooliharidus ei taga hetkel head töökohta ning tihtipeale on vaja rohkem just kindla kutseharidusega inimesi," tõdeb ta.

Maamõõtmist on Kehtnas õpetatud 15 aastat. Esimesel kümnel aastal pidid noored sellele erialale õppima pääsemiseks konkursisõelast läbi pääsema - oli ju maareform toona vägagi päevakorral ning lehed kajastasid üksteise võidu maamõõtjate tegemisi.

Kuid viimastel aastatel on noorte huvi maamõõtmise vastu kadunud ja kool pole suutnud riiklikku tellimust täita. Samasuguses nukras seisus on veel nii maaparanduse kui vesiehituse eriala, mille kohtadest õnnestub täita kaks kolmandikku.

"Eriala on ebapopulaarne," tunnistab Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli maamõõtmise, maaparandamise ja vesiehituse eriala juht Ain Jõgi. "Ilmselt on selles süüdi vana stampkujutlus kraavihallist ja torujürist. Eks praegune majandusolukordki ole mõju avaldanud ning kuna tegemist on ehitus­erialadega, on tagasiminek tuntav."

Tööpõld juba ootab

Maamõõtmise ning maaparanduse ja vesiehituse eriala lõpetanud saavad töötada näiteks maamõõtja, arvutijoonestaja, maaspetsialisti, ehitusmasinajuhi ja ehitusprojektide väljamärkijana. Ain Jõgi sõnul sobivad need erialad iseäranis neile, kellele meeldib nii tehnoloogia kui ajaga kaasas käia.

Kuna kasutusele võetakse üha uuemaid tehnoloogiaid, peab inimene olema valmis end pidevalt täiendama, samuti ei tohi ta peljata muutuvaid olukordi ega tööd välitingimustes. Ehkki tegemist on pealtnäha mehelike erialadega, ei lükata tüdrukuidki kooliukselt tagasi. Näiteks 13 aasta jooksul on Kehtna kooli lõpetanud 44 naissoost maamõõtjat.

Niipalju, kui Ain Jõgi teab, pole ühelgi nende erialade lõpetanutest töö leidmisega probleeme tekkinud. Hoopis vastupidi.

"Tänavu suvelgi on tööandjad minult küsinud, kas mul pole neile kedagi soovitada," sõnab Ain Jõgi.