Pisim kool lõhnab nagu vanaema sahver
Helen õpib Tartumaal Järvselja algkoolis, mis on Eesti kõige väiksem üldhariduskool.
“Kaks last on ikka vähe küll,” ohkab üleeile 2. klassi õpikud kätte saanud Helen nukralt ja tema koolivend, 5. klassi läinud Karl Gustav Kliimand on selle mõttega päri. Igav on, põhjendavad nad, pidades paraja suurusega kooliks 20 kilomeetri kaugusel asuvat ligi paarisaja õpilasega Võnnu keskkooli.
Õpetaja küpsetised
Ka Järvselja algkooli ainsa töötaja, juhataja-õpetaja Maie Sepa meelest on kaks last vähevõitu, ent igavuse-juttu ta tõeks ei pea. “Õppetöös pole midagi erandlikku – teeme samu asju, mida suured koolidki,” kinnitab ta.
Ometi on Järvseljal eripära küllaga – alates vanas paruni tõllakuuris asuvast klassiruumist, kus õpilased istuvad kiiktoolides, ning lõpetades esimese koolipäeva piduliku hommikusöögilauaga, millelt ei puudu Maie Sepa valmistatud kotletid ja õunakook.
Lilled, mida emad-isad õpetajale kingivad, on eranditult koduaia astrid ja karikakrad – ei mingeid kalleid roose ega gerberaid. Ning iidne maja ise lõhnab täpselt nii koduselt, nagu vanaema sahver, kuhu mannerg lüpsisooja piimaga jahtuma tõstetud.
“Meil on väga sõbralik ja turvaline õhkkond, mida mammutkoolis olla ei saa,” loetleb õpetaja väikekooli plusse. “Jutud koolivägivallast on meil ainult jutud ning vanematega oleme peaaegu iga päev ühenduses.”
Muremõtted küpsevad
Ometi on ta mures, sest mine tea, kaua kahelapselisel koolil püsida lastakse. Paar korda on sulgemine juba päevakorras olnud, ent külarahva palvetele vastu tulles on Järvselja algkool siiski kestma jäänud.
Aga nii vähe lapsi pole selles 1948. aastal avatud koolis veel kunagi olnud ning see küpsetab muremõtted üha kohevamaks. Mullu oli õpilasi viis, aga kolm kolisid Tartusse – väidetavalt üheks aastaks, mis annab lootust, et järgmisel sügisel võtavad nad taas Järvselja koolis koha sisse.
Meeksi vallas on peale Järvselja algkooli ka Mehikoorma põhikool, kus õpilasi 40 ringis. “Muidugi käib kahe kooli ülalpidamine meile üle jõu,” kostab vallavanem Boriss Rõžov.
Ometi ei kiirusta ta Järvselja maja sulgema. Äkki ikka kolib mõni väikeste lastega pere valda elama, loodab Rõžov. Palju neid olema ei peagi, sest nagu ta optimistlikult kinnitab: “Neli last on ühe kooli jaoks päris paras, kuid kaks on tõesti natuke vähevõitu.”
