Maalehel seisab ees kolimine
Äriühingu nimeks saab AS Eesti Ajalehed ning selle etteotsa asub ASi Maaleht juhatuse esimees Kadi Lambot, Maalehe peatoimetajana jätkab hiljuti sellele ametipostile astunud Aivar Viidik.
* * *
Miks on ühinemine vajalik?
Kadi Lambot: Kui me tahame heitlikes majandusoludes jätkuvalt parimat lehte teha, peame olema valmis teatud muudatusteks.
Ükski ettevõte, kaasa arvatud ajaleht, ei saa ilma tugeva äripooleta hakkama. Nii peamegi mõtlema, kuidas konkurentsivõimet tõsta, jätkusuutlikud olla, ning vastavalt ka tegutsema.
Usun, et võtame kahe stabiilselt eduka ettevõtte ärikultuuridest parima ning sellest võidavad kõik osapooled.
Aivar Viidik: Abielus olles kulub raha vähem kui üksinda elades – nii võiks kokkuvõtlikult kõlada üks ühinemise põhjusi. Aga tegemist ei ole kindlasti pelgalt kokkuhoiupoliitikaga – lugejatele mõeldud ajalehe tegemise juures ei tohigi kokkuhoidu esiplaanile seada.
Mida see muutus lugejatele kaasa toob?
Aivar Viidik: Lehtede eripäras, struktuuris, teemavalikus ega suhtumises lugejatesse ja allikatesse ei toimu mingeid muudatusi.
Mõlemad ajalehed, nii Maaleht kui Eesti Ekspress, püsivad samasugusena nagu praegu, alles jäävad ka kõik lisad ning ajakirjad Maakodu ja Maamajandus.
Kellel on mõni neist lehtedest-ajakirjadest tellitud, ei pea kartma, et ühel hetkel jõuab tema postkasti midagi hoopis teistsugust. Seda kindlasti ei juhtu. Maaleht jätkab oma tuntud headuses.
Kadi Lambot: Lugejad võivad selleski suhtes muretud olla, et kõik need armastatud ajakirjanikud, kelle artikleid nad ootavad, jätkavad kirjutamist ka edaspidi.
Samuti pole vaja karta Maalehe ja Eesti Ekspressi sisulist lähenemist – tegemist on piisavalt omanäoliste ja tugevate ajalehtedega, et nende eripära säilitada.
Kas lugejad võivad oodata ka paremat Maalehte?
Aivar Viidik: Kuna kahe organisatsiooni ühinemise eesmärk on end üheskoos tõhusamalt majandada, siis tähendab see ühtlasi seda, et tulevikus on meil koos võimalik ka paremini raha teenida.
Lugeja jaoks väljendub see toodete paremas kvaliteedis, sest ajakirjanikel on võimalik rohkem ringi sõita ja huvitavaid teemasid leida, ka meie tegijate ring võib laieneda.
Samuti võimaldavad paremad finantstulemused arendada meie veebi ja raamatukirjastust. Loodan, et need paremusele suunatud muutused on peagi ka lugejatele paista.
Mis ootab ees Maalehes töötavaid inimesi?
Aivar Viidik: Maalehe töötajaid ootab ees uus töökeskkond, mis on praegusest tehnilises ja ilmselt ka olmelises mõttes kindlasti parem.
Muidugi ei ole võimalik võrrelda senist vana maja, mis on inimestele peaaegu nagu teine kodu, ning kaasaegset büroohoonet.
Aga ka uuel majal on oma voorused – ta asub kesklinnas elu tuiksoonel, kus kõik käe-jala juures. Maalehe külalised leiavad toimetuse nüüd hõlpsasti üles. Merigi on suhteliselt lähedal.
Mis saab 1860. aastate lõpul ehitatud õdusast puumajast Toompea serval, kus Maalehe toimetus on juba 20 aastat asunud?
Kadi Lambot: Kuna hoone ei kuulu meile, vaid riigile, siis oleme oma soovist rendilepingut lõpetada teada andnud. Mis edasi saab, pole veel teada, aga loodetavasti leiab maja endale uued väärikad rentnikud.
