Tuultes karastunud saarerahva pani jahmatusest õhku ahmima hoopis avastus, et vald plaanib liinile tuua praegu Rootsis asuva aluse, mis ei kannata üle poolteisemeetrist lainet, kaubalaadungit ega jääd.

Praeguse postipaadiga on kapten Ivar Piirisaar läinud merele isegi neljameetrise laine ja rohkem kui 20 meetrit sekundis puhuva tuulega ning inimesed on julgenud lahte kui oma taskut tundva mehega kaasa sõita.

Kahtlane kiirustamine paneb imestama

Jääklassi 1996. aastast liinil oleval puupaadil küll pole, kuid viimaste aastate pehmed talved on lasknud sõidud ära teha ka jääsulbises meres.

"Uue laeva jutt tõusis suure käraga üles eelmiste kohalike omavalitsuste valimiste ajal, siis juba karjuti, et laev on mäda ja läheb kohe põhja," rääkis Piirisaar.

Toona vaibunud teema on taas tuline ning 1. oktoobriks on vald lubanud uue laeva suhtes otsuse vastu võtta.

Prangli püsielanik Carmen Ott ütles, et selline kiirustamine tundub saarerahvale kahtlane. "Mitu aastat on uuest laevast räägitud, nüüd äkki on paigas kuupäev, millest enam kauem oodata ei saa," imestas ta.

Viimsi abivallavanem Endel Lepik leidis aga, et kuna riigihanked sobiva aluse leidmiseks on käinud eelmisest suvest saadik, on raske ülemäärast kiirustamist näha. Kindel kuupäev sai paika seetõttu, et vajalike summadega järgmise aasta eelarves arvestada.

"Saarerahvas ise ei suuda kokku leppida isegi selles, mida neil tegelikult vaja läheb. Ühed soovivad kiiret laeva, teised tahavad, et saaks vedada kaupa - neid kirju on siia vallamajja tulnud igasuguseid," sõnas Lepik.

Tema sõnul pakkus vald, et peamiselt reisijate veoks mõeldud uue laeva kõrvalt võiks praegune postipaat teha edasi kaubareise ja vedada inimesi talvel.

Väljavaade senise postipaadiga ka edaspidi talviti sõite teha ei meeldi aga rahvale sugugi. Saarevanem Valter Puuström ütleb, et on istunud tormiga Helge kajutis ja seal tilkuvast veest märjaks saanud, Carmen Ott aga kurtis, et lisaks mürale on talvel kajutis ka külm.

"Minu poolest võiks ülesõidu aeg praegusest tunnist isegi pikem olla, kui ainult oleks soe ja mugavad istmed," sõnas ta.

Olukorra teeb keeruliseks saarerahva vajadus vedada mugavate istmetega laevas üle mere ka mööblit, bensiinikanistreid, korstnakive, poekaupa ja muudki vajalikku, mis praegu tuuakse postipaadiga või tellitakse selleks kopsaka tasu eest veeteede ametilt suurem alus.

Kiirabiga reisijatele vastu

Selleks et vahel saaks mõne auto liinilaevaga saarele sõidutada, pani vald eelmisse riigihankesse üheks tingimuseks autokoha. Ainukese pakkumisena tuli parvlaev Jõnn Kihnu Veeteedelt, kus oli küll kohti autodele, kuid salongiosa inimestele jäi ebapiisavaks.

Uus riigihange tõigi pakkumise võtta liinile opereerima praegu Rootsis asuv, seni vaid suvel vees olnud alus, mis sõidaks Leppneeme-Kelnase otsa senise tunni asemel 20 minutiga.

Reisijaid mahuks sinna 36 asemel 48 ning suvel oleks sellest suur abi - viimati tabas veeteede amet Helgelt ettenähtust rohkem rahvast 6. septembril.

Ise laeva üle vaadanud Helge kaptenil Ivar Piirisaarel on vaid paar muret - laevaninasse istunud inimestele, keda laine üles-alla kiigutab, tuleks sadamasse kiirabi vastu kutsuda, vähemalt lapsed ja vanurid sellist loopimist kaua ei talu. Ka senises jääsulbis sõidust tuleks loobuda, seda ei kannata uue laeva alumiiniumkere kindlasti välja.

Rootsi alumiiniumist kiirlaevale alternatiivi leidmiseks käisid Prangli mehed koos vallavanem Haldo Oravasega eelmisel nädalal vaatamas raudlaev Lilit, mille ruhnlased oma liinilt ära põlgasid. Lili eeliseks oleks jääklass ning salong reisijatele.

"See meeldib neile küll, aga me ei saa riigihanget teha selle järgi, mis kellelegi meeldib," ütles Endel Lepik. Liiatigi pole Lili omanik hankes osalenud.

Praegust suvist kohtadenappust Lili kasutuselevõtt ei leevendaks ja trümm tuleks kaubaveoks ümber ehitada.

"Me ei saa ise otsustada, et see on kena laev, võtame selle," rõhutas Lepik. "Kui veeteede amet leiab, et praegu Rootsis olev laev on sobilik, siis me võtame selle."

Vald peab ise toime tulema

Veeteede amet on esialgu vaadanud vaid laeva andmeid ja pilti, mille järgi alus paistab nende hinnangul sobivat. "Otsus tehakse alles siis, kui laev on meie inimeste poolt üle vaadatud," selgitas veeteede ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus.

Prangli rahvas ise on maha pidanud kaks tulist koosolekut - esimesel koostati vallale avalik pöördumine, mille sisuks oli saada liinile Prangli vajadusi arvestades ehitatud laev.

Teine koosolek toimus koos Viimsi vallajuhtide ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Gerli Koppeliga.

"Eestis tuleb tõenäoliselt mitme liini puhul minna uue laeva ehitamise teed, kuna meie oludesse sobivaid laevu lihtsalt ei ole," nentis Koppel, lisades, et laeva ehitamine on muidugi kallis ja aeganõudev.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Rasmus Ruuda sõnul katsub riik Prangli elanikke aidata nii palju kui võimalik, aga asja peab korda ajama vald.

Valla siseliinina saab Prangli ots aastas riigilt toetust 850 000 krooni, millele vald paneb teist sama palju juurde.

Kui Prangli oleks omaette vald, oleks ühenduse korraldamine riigi õlul ja raha laiemalt - näiteks Vormsi ühendust toetab riik aastas 8 miljoni krooniga.

Kuna sellist regionaalreformi, et 80 püsielanikuga väikesaar end suurest vallast laeva pärast lahku hakkaks lööma, ilmselt tulemas ei ole, alustas Prangli rahvas rohujuure tasandilt ning lubas juba sel nädalal läkitada palvekirja nii regionaal- kui ka majandusministrile, et küsida abi päris oma laeva ehituseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid