Kaubavahetuspäevad on üks kord nädalas kindlal kellaajal, tootja võtab sinna kaasa ainult nii palju kaupa kui ette tellitud.

“See on palju mugavam kui turul müümine. Turul kulub palju aega – istu ja oota, et keegi ostaks. Siin on tunni ajaga kaup laiali jagatud ja ma võin minna koju oma toimetuste juurde,” kiitis Hirvli külas mahepiimafarmi pidav Ants Aaman.

Agnes Valgiste tõdes, et kahjuks on paljud tootjad, kelle käest ta aastaid talutoodangut saanud, oma tegevuse lõpetanud, nii et viimasel ajal on ta pidanud piima ja jogurtit poest ostma.

Sest kui köögiviljade, munade ja jahude-helvestega kauplemisel väga suuri nõudeid pole, siis piima tohib talunik veterinaartõendita müüa ainult oma farmis ja mitte sammugi kaugemal. Kuigi ostjaid oleks.

Tunnustamine ja teavitamine

Veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Rene Pillesoni vahendusel sai Maaleht teada, et ettevõtjal, kes soovib oma saadusi müüa, on kaks võimalust. Kui ta soovib kaupa müüa pidevalt turul või kauplustes, tuleb taotleda vetametilt tunnustus.

Väiksemal määral ja laatadel müümiseks peab ta oma tegevusest veterinaar- ja toiduametit vaid teavitama. Teavitamine on Pillesoni sõnul ettevõtjale tasuta ning see on lihtne: enne tegevuse alustamist tuleb oma maakonna veterinaarkeskusele esitada avaldus.

Tegelikult peab tootjal siiski rahakott puuga seljas olema. Kui teavitamine ehk kahe leheküljelise avalduse esitamine on tasuta, siis selle vastuvõtmise eest, mida käsitletakse järelevalvetoiminguna, tuleb maksta 1500 krooni riigilõivu.

Maksta tuleb ka tervisetõendi (sõltuvalt perearstikeskusest 200–520 krooni) ning veeanalüüsi (1715 krooni) eest. Veab neil, kel ühisveevärk – nemad saavad veeanalüüsi küsida veevärgi haldajalt.

“Vahetu kontakt tootja ja tarbija vahel on oluline, see tagab kvaliteedi. See, et mõnel inimesel pole kauba tootmiseks ja müümiseks vajalikke pabereid, ei oma minu jaoks mingit tähtsust,” rääkis Agnes Valgiste.

“Usun tervesse talupojamõistusse ning, et kaup toodetakse hügieenireegleid silmas pidades. Ajast aega on maal lehmi lüpstud ja piima naabritele viidud. Mis see OTTki teistmoodi peaks olema.”

Veterinaar- ja toiduamet nõuab pabereid

Sellest hoolimata on veterinaar- ja toiduamet range. “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson.

Ka vallavalitsuses suhtutakse OTTi hästi. Jahukaupmehe auto juures järjekorras seistes näitas Kuusalu valla arhitekt Kadi Raudla pikka nimekirja toodetest, mida kolleegid vallamajast olid tellinud: “Kõik muudkui küpsetavad!”

Nädal tagasi peetud Minu Eesti toiduteemalises töötoas “Sööme ära” pakuti välja lahendus: kohaliku toidu tarbimise soodustamiseks tuleks rakendada kahepoolse vastutuse printsiipi – ostja ja müüja jagavad omavahel riski kauba kvaliteedi eest.

OTT mõjub hästi ka tööhõivele. Sigula külas elav 55aastane Aili Sepp, kes jäi tööta juba 16 aastat tagasi, kui Kirovi-nimeline kalurikolhoos pillid kotti pani, tõdes, et teda on elus hoidnud kaks lehma. Ja hoiavad ka edaspidi, kui nende piima kellelegi müüa saab.

OTT võiks vabalt õitseda ja üle Eestimaa levida, kui vaid seadust, mis ütleb, et koduuksest kaugemale oma kaubaga sõita ei tohi, ees poleks.


Karina Loi, põllumajandusministeeriumi pressiesindaja

Tootmise alustamise eest küsitava riigilõivu kaotamist on plaanitud ja selleks on ette valmistatud ka seadusemuudatused.

Nende kohaselt hakkaks toidukäitleja riigilõivu asemel tasuma järelevalvetasu, mida makstakse ainult praktiliselt teostatud järelevalve puhul.

Seadusemuudatused on juba edastatud justiitsministeeriumile kooskõlastuse saamiseks. Kooskõlastamise tähtaeg on 17. september.

Seejärel lähevad need arutamiseks valitsusse. Loodame muudatused jõustada 1. jaanuaril 2010.

Seda varianti, et tootja võiks oma kaupa müüa teavitamise või tunnustuseta, hetkel ei ole ja jagatud vastutuse mõtet pole tõsisemalt arutatud.


Andres Heinver, A-Selver ASi ostu- ja tootmisdirektor 

Mina suhtun OTTi tekkesse väga positiivselt. See on üks hea algatus ja proovikivi väiketootjate koostöö arendamiseks. Koostöös peaksid kõik osapooled muutuma kogenumaks ja elujõulisemaks.

OTTi turustussüsteem võib veidike väikeste maapoodide tööd keerukamaks muuta ja ka hooajalist läbimüüki mõjutada, aga ilmselt vähe.

Selver on juba mõnda aega maapiirkondades kohaliku väiketootjaga koostööd teinud. Väiketootjad ei taga mahtu kogu ketile, kuid ühe kaupluse tasandil on koostöö hästi sujunud.

Ise olen valmis talutoodangut põllumehelt ostma, aga vaevalt see saab väga mõjutada minu tarbimisharjumusi.

Pere talvevarud tekivad mul oma väikeselt põllulapilt. Kuid tunnistama peab, et ei ole paremat kui kodus käsitööna valminud leib ja sellist hangiks ma maiustamiseks küll.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid