Kogu lennu vältel on ilm siiski imeline. Tekib kahtlus, kas tõesti muutub kõik kohale jõudes. Vihmaloigud lennuväljal näitavad, et siin on korralikult sadanud, kuid meie tervituseks sirab päike. Ja on soe. Väga soe. Ja nii kogu päeva. Tundub, et Maaleht koos Germalo ja reisilistega on suutnud taevast ka vihmapilved pühkida ning suurepärase suveilma välja võluda.

Roheline või pruun?

Esmane mulje loodusest on, et siia oligi vihma väga vaja. Üsna pruun ja närb näeb loodus välja, va suuremad puud ja põõsad. Meie giid Ott Sandrak arvab, et tegelikult on väljas isegi väga roheline ning kõik võiks hoopiski hallim ja pruunim olla.

Teid ääristavad lipud: Sitsiilia, Itaalia ja Euroopa Liidu. Tuleb tunnistada, et need on seal üleval niikaua, kuni neist pole järgi enam ka mitte ribasid. Teede ääres torkab kuidagi teravalt silma maha jäetud prügi. Eesti on selles osas kindlasti puhtam. Siin oleks kindlasti vaja kampaaniat “Teeme ära”, et kõik ümbrus ikka puhtaks saaks.

Liiklus on üsna pöörane. Linnas pargitakse sõiduteel kahes reas, nii et sõiduks jääb vahete vahel vaid poolteist rida. Kohalikke bussijuhte see loomulikult ei häiri. Nemad on nendel teedel karastunud ning neid ei hirmuta kitsad teed ega suhteliselt segane liiklemine. Väikestel autodel on ikka lihtne, kuid suure bussiga kitsal teel manööverdamine paneb ka siinseid juhte ohkama. Samas sõiduread ei ole alati selleks, et valida üks neist. Võib sõita ka tee keskel, aga seda teevad nähtavasti vaid kohalikud proffid.

Üldiselt ollakse üksteise vastu viisakad ning tuututamist väga palju ei olnud. Ka autod on oodatust vähem mõlkis.

See märk, mis Eestis tähendab, et tähelepanu peatee, siin suurt ei maksa. Kui sul ikka buss ja oled suurem, siis saad ka ära keerata endale sobival ajal. Väiksemad lihtsalt peavad sellega arvestama.

Esmalt ootab meid ees Monreale, kus elab ca 30 000 elanikku. Enne kui kohale jõuame, suudame korda saata suurepärase asja: põhjustame liiklusõnnetuse. Sõitsime peateel parasjagu ühest seisvast autost mööda, kui mäest alla tulev auto tahtis parempööret sooritada. Esimene auto märkas meid tulemas, kuid talle järgnenud auto polnud nii kiire reaktsiooniga ja kõik see lõppes ühe kõksuga. Mis edasi sai, jääb teadmata.

Meie jõudsime õnnelikult Monrealesse, mille suurim vaatamisväärsus on 11. sajandist pärit katedraal. Selle ehitas kuningas Villem oma dünastia matusepaigaks. Ott Sandraku sõnul on selle katedraali puhul hämmastav just valmimiskiirus — ehitati seda vaid 6 aastat. Katedraali seinad, lagi ja põrand on kaetud mosaiikidega ning need on giidi sõnul Euroopa ja vana maailma ühed väärtuslikumad. Kiriku pronksist peauksed on pärit 12. sajandist.

Katedraali ehitamise kohta ringleb ka üks legend: nimelt olnud hea Villem näinud unes Jumalaema, kes näitas talle varanduse asukoha, mille oli ära peitnud tema ise kuri Villem. Tänuks ehitas hea Villem siis kiriku ja kloostri.

Katedraali kõrval on klooster, mille siseõue peetakse Sandraku sõnul üheks kaunimaks Euroopas. Nimelt on keskõu ümbritsetud sammastega, mille peal kiiskavad imeilusad mosaiigitükikesed.

Hoia kaubeldes silmsidet!

Enne kui linna peale inimesed ringi jalutama lastakse, paneb giid südamele, et kauplemist ei tohi unustada. “Siin on kõik kaubeldav, välja arvatud ehk toit. Ja kui mitu inimest ostab sama asja, siis peab kohe ilmtingimata kauplema.” Selleks et kõik edukalt ka lõppeks, tuleb müüjatega hoida silmsidet, kuna see on nende jaoks oluline.

Sai järgi proovitud ka kohalik espresso (täitsa kange kohe) ja capuccino (suurepärane) ning 2 croissanti. Kokku läks see maksma 5 eurot ehk  ca 80 krooni. Samas pudel õlut maksab siin 1,5-2 (kuni 32 krooni) eurot sõltuvalt kohast. Lohutuseks võib öelda, et õllepudel on keskmisest suurem ehk 0,66 l.

Reisijuht Kristeli sõnul on suur vahe ka selles, kus kohvi tarbitakse. Kui tellida kohv leti juures ja seal juua, siis on hind tavaliselt odavam. Minnes aga istuma ja lastes end teenindada, on hind tiba kallim. Näiteks leti kohv 1,5 eurot ning istudes 2 eurot.

Poed on üldiselt väga väikesed (vähemalt linnades sees), kuid sealt saab kõik vajaliku. Küll mitte ehk ühest poest, aga mitmest kindlasti. Veini hinnad hakkavad 3-4 eurost. Enne juust ostmist antakse seda ka proovida. Väga head on ka rohelised oliivid õlis. Maitsekad! Pirni ja nektariini kilohind oli 2 eurot. Jutt käib aga kesklinnas olevast kauplusest ning äärelinnas võib see pisut erineda.

Õhtupoolikul külastasime kalurite linna Cefalu. Kalureid just ei kohanud, välja arvatud üksik õngitseja kivide peal. Väike Cefalu on tõeliselt ilus linn. Mereõhku võib sisse hingata täie rinnaga ning nautida inimeste sagimist. Võimalus oli end kasta ka Vahemerre ning vaid vähesed jätsid selle kasutamata. Vesi oli ääretult soe ja soolane ja pani silmad kipitama, värskenduseks sobis aga imehästi.

Käisime ka Cefalu katedraalis, mille ehitas esimene Sitsiilia kuningas. Tegemist on üldse ühe väga vana linnaga, mis asustati 400 aastat eKr. Hetkel elab seal ca 15 000 inimest.

Isegi ujudes oli näha aeg-ajalt kerkivaid halle pilvi, ent meieni nad õnneks ei jõudnud.

Õhtu algab siin üsna varakult: kell 7 oli juba täitsa hämar ning kohe varsti ka pime.

Hotellis avanes soovijatel võimalus süüa ka buffet lauas. 18 euro eest võis maitsta lasagnet, pitsat, liha, salateid, erinevaid eelroogi, puuvilju ning juua veini ja vett.

Aga internetiga tekib alati suuri segadusi. Üritasin tund aega hotelli tasuta wifi võrku sisse saada, et lugu postitada. Võrk olemas, ühendus olemas, kuid internetti pole. Üks Itimees Eestist tsekkas ka seda iga nurga alt. No ei saa sisse. Kaks teist eestlast ka ei saa. Vist ühisrünne meie vastu. Lasin registratuuris lausa ruuterile restarti teha, et uudised Eestisse toimetada. Kasu ei midagi. Seejärel selgus, et vaja on vaid muuta istekohta ning nett ongi olemas.

Aga seda ei teadnud isegi nemad.

Buona sera!