Endised joodikud ja narkarid panid kokku tuletõrjemeeskonna
Pärast seda, kui kolme aasta eest põles rehabilitatsioonikeskuses Lootuse küla maha õppehoone, hakati külas juurdlema, kuidas kaitsta end tuleohu eest, kui lähim päästekomando tuleb kohale pool tundi ja keskuse saekaatri kindlustamine ei osutunud võimalikuks.
Lootuse küla programmijuht Viljam Borissenko selgitusel oli neil algul plaan soetada pump või mõni vanem vene tuletõrjeauto, mis seisaks lihtsalt puidutööstuse õuel ja oleks häda korral kasutatav.
“Meie partnerid Rootsis kuulsid meie plaanist ja leidsid kohapeal ühe väga hästi hooldatud Volvo, mille läbisõit on isegi alla 30 000 kilomeetri,” rääkis Borissenko.
Pärast hooldustöid toodi viietonnise paagiga auto koos varustusega Lootuse külla. Nähes auto head seisukorda ja võimekust, hakkasid Lootuse küla mehed mõtlema, et nii head asja ei passi ainult endale hoida.
“Vanast aianduskooperatiivide ajast on siin hulk suvilaid, samas pole vallas ei komandot ega abikomandot,” selgitas Borissenko.
Uuest masinast elevil mehed sõitsid korra juba oma Volvoga välja — kui läheduses süttis põlema mitteametlik prügimägi. Kustutustööd läksid edukalt ja kui päriskomando Keilast kohale jõudis, ei hakanud profid oma voolikuid enam lahti rullimagi.
“Tookord kartsime, et nad panevad oma tegevusalale trügimist pahaks, aga tegelikult olid päästjad väga sõbralikud, andsid nõu ja julgustasid,” rääkis Borissenko.
Nüüd on Lootuse küla vabatahtlik tuletõrjeühing registreeritud ning mehed ootavad koolitust, et siis juba ametlikult välja sõitma hakata.
Lootuse küla alustaja ja arendaja Märt Vähi sõnul on kindlasti tegemist ainsa endistest narkomaanidest ja alkohoolikutest koosneva tuletõrjemeeskonnaga Eestis ja võimalik, et terves maailmas.
Kuidas Eestis priitahtlikel pritsimeestel läheb, loe siit edasi.