Blogi on kui klaaskoda, mille kaudu piiluda teiste maailma
Blogipidamine on viimasel ajal üsna populaarne. Peetakse nii eriala, asutuste, hobide, isiklike kui ka muudel teemadel päevaraamatuid. Hiljuti toimunud Blogfestil märgiti, et ligi 5% Eesti elanikest peab blogisid, mida loevad siis 15-20% elanikest.
Blog.tr toob oma top100-s välja ühe sellise blogi nagu tiiauspaikka.blogspot.com. Blogi on peetud juba kolm aastat. Miks Tiia (kuna blogi on anonüümne, siis piirdume vaid eesnimega) seda tegema hakkas, sellest kohe lähemalt.
* * *
Alustasite oma blogiga 2006. aasta märtsis. Mis ajendas seda pidama?
Mulle meedis/meeldib lullasid ja mõtteterasid kirjutada ning tahtsin need kuhugile kokku koguda. Sellest sai blogipidamine algtõuke. Siis hakkas sekka tulema jutte erinevatest elusituatsioonidest, arvamusi jne. Ilmselt on minus mingi grafomaania viirus peidus, et kirjutama kipun.
Avastasin pikapeale, et blogimaailm on väga põnev maailm, kus võib ise sõna võtta, leida eest teiste mõtteid, osaleda mõtete jagamisel.
Täna tunnen, et seisan põnevas ja avastusrikkas maailmas kindlalt kahe jalaga maa peal. Tean peamiste kirjutajate stiile, tean, kes on "minu maitse" ning kelle jätan teiste silmadel järada. Olen leidnud toredaid blogituttavaid, keda pole kordagi elus näinud, kuid kes panevad mu silmad särama.
Ent luuletuste jäädvustamine käib ikka vanamoodsalt - mustas märkmikus, pastaka rõhuvas sõnaasetuses.
Tiiauspaikka ei ole tavapärane blogi, kuna lisaks oma mõtetele avaldate seal ka intervjuusid. Mis koht on blogi teie jaoks?
Minu blogi ei ole kindla teemaga nagu paljud teised. Konkreetset vastust siit millegi kohta ei saa. Blogi on mu virtuaalne maailm - klaaskoda, kuhu kõik võivad sisse piiluda ja lugemist leida. Sinna kirjutan kõike seda, mis muigama ajab, mõtteid esile kutsub või ärritab.
Olen hakanud ajalugu enda jaoks ka salvestama. Teen märkmeid uudistest, meediast või internetist leitust-kirjutatust. See on rohkem iseendale, et oleks meeles, mis just sel nädalal juhtus.
Blogimaailm koosneb tuhandetest blogidest, taga on inimene, blogipidaja. See on väga isiklik, keda lugema jääd, kelle tekstid tekitavad huvi. Kuna blogimaailm on vaba maa, võib seal igaüks oma algatusega välja tulla. Nii sündis sel kevadel mõne inimese initsiatiivil virtuaalselt ilmuv Blogileht, kus nädalate kaupa huvitavamaid ja hetkeelu kajastavaid tekste esile tuuakse.
Kuna mul oli ammu tahtmine teha intervjuusid blogipidajatega, et nende mõtteid ja arvamusi esile tuua, siis Blogilehe ühe toimetajana kasutasin sõna otses mõttes head juhust ja algatasin selle projekti. Nii saan teha teoks selle, mida ma uudishimuliku avastajana ammu olin plaaninud.
Teie enda kohta infot ei jaga. Miks?
Blogis on see hea võimalus olla anonüümne. Ma tahan kirjutada ja avaldada oma mõtteid, kas õigeid või valesid, selle üle otsustab igaüks ise, aga ma tahan säilitada mingi privaatsuse. See on minu valik. Nii imelik kui see pole, võib ka virtuaalses maailmas tuntuse saavutada.
Ma ei pea end tuntuks, kuid mulle ei meeldiks, kui tänaval vastutulija mind ära tunneks.
Siiski on võimalik mingi pilt minust blogis saada, väikseid kilde olen endast kirjutanud.
Mis on blogipidamisel kõige olulisem?
Blogi peab kirjutama ise sellest rõõmu tundes. Kirjutatuga peab ise rahul olema. Kui blogimine muutub kohustuseks, on võpsikusse kihutatud.
Blogi stiili ja teemad, mida seal käsitletakse, määrab igaüks ise. Mõtte- ja sõnavabadus on ka blogimaailmas olemas, kuid meis peaks olema nii palju "head lastetoa kasvatust", intelligentsust ja haritust, et oskame seda õigesti kasutada.
Anonüümsus blogis ei tähenda, et võib kirjutada ükskõik mida. Minu arvates ei ole õige kasutada seda teiste solvamiseks, töökaaslaste kirumiseks või kellelegi tagasi tegemiseks. Selliseid kollast maailma käsitlevaid blogisid leidub, aga neid ei pea ju lugema...
Mis on üllatanud?
Et blogimaailmas võib tõepoolest leida omasuguseid, väga sümpaatseid inimesi. Et sulle tõepoolest läheb korda, kuidas kellelgi läheb, keda sa pole kordagi oma elus näinud, keda tunned ainult blogiridade kaudu. Et sa elad kirjaridade taga kaasa kellegi rõõmule, kellegi murele. Ja kui vahvalt oskavad mõned inimesed kirjutada.
Et virtuaalselt tasandilt võivad välja kasvada erinevad kokkusaamised ja projektid, nagu näiteks erinevate teemavaldkondade blogipidajate kokkusaamised või praegu töö all olev Fotojahi näitus.
Ma ei arvanud, et mu maailm kasvab nii suureks, aga mul on sellest hea meel, et nii on sündinud.
Ja ikka ja jälle ma üllatun, et keegi jaksab mind lugemas käia.
Kas seoses blogipidamisega on tekkinud ka probleeme/negatiivseid emotsioone vms?
Blogimaailma on üllatanud ka oma negatiivse poole pealt. Kõige rohkem see, et kirjutatakse ees- ja perekonnanime kasutades konkreetsetele inimestele solvavalt. Mulle on see arusaamatu. Sõnavabadus ei peaks tähendama verbaalset düsenteeriat.
Solvavad kommentaarid mõnedes blogides ajavad samuti turri. Asjadest võib olla eri meelt, aga seda ei pea väljendama solvavalt.
Ei meeldi, et ei austata autoriõigusi või ei viitsita linkida.
Üllatanud olen ka vestlusest, milles mõned ajakirjandusest on suhtunud blogidesse ülevalt alla vaatamisega nagu oleks blogipidajad isehakanud ajakirjanikud, kes end media areenile upitavad.
Blogid ei ole meedia allmaailm ning kooseksisteerimine peaks toimuma vastastikust austust üles näidates.
Kas blogis sobib avaldada reklaami või pigem mitte?
Kui blogis on suur külastatavus, siis miks mitte. Oleks äärmiselt rumal mitte seda ära kasutada.
Näidake mulle firma või inimene, kes ütleb et mulle pole raha vaja.
Mul on olnud mõte panna blogi raha teenima. Seni pole see teostunud kahel põhjusel. Esiteks teevad reklaamid lehe avamise aeglasemaks. Teiseks ärritavad mind kusagilt välja kargavad reklaamid, mida peab siis lugema.
Samas pole ma ka järgi uurinud kas nö püsireklaam bloginurgas mingit raha sisse tooks. Blogikirjutistes on öeldud, et mitte eriti palju. Ja klikireklaamid nõuavad endale suurt lugejaskonda, kes sinna reklaamile vajutaks ning et selle eest siis raha saaks. Kui aga keegi tellib reklaamjutu, siis vastavalt oma maailmanägemusele ja materiaalsele kokkuleppele võin sellest huvitatud olla :).
