“See silt on ilus mälestus, tõin koju, hea mesipuu ette panna,” näitab Aldur Kärner raudteeveeres vedelenud Uderna peatuse silti, mis veel paari aasta eest oma algset ülesannet täitis.

“Mesilased sõidavad rongiga nüüd!” on Kärneri jutus parasjagu irooniat. Või nostalgiat.

Kuigi uuel aastal avab Edelaraudtee taas reisirongiliikluse Tartu ja Valga vahel, ei peatu rongid pärast raudtee remonti enam seitsmes peatuses.

Need on Variku, Aiamaa ja Uderna Tartumaal ning Aakre, Mägiste, Pikaantsu ja Mõneku Valgamaal. Peatusi jääb järele üksteist, see lubab vähendada sõiduaega Tartust Valka umbes pool tundi.

Liikuv mälestusmärk

“Olen õnnetu, et rong ära kaob,” sõnab Alduri abikaasa Rutt Kärner ning toob tagatoast nelja aasta taguse Targu Talita. Selle tagakaanel ilutseb Edelaraudtee rongisõiduaegade ja reklaami juures moto: “Raudselt kohale!”

Just siis hakkasid reisirongid pärast mitmeaastast pausi taas Tartu ja Valga vahet sõitma. Udernast sai rongiga hommikul Elvasse ja Tartusse, õhtul tagasi.

“Kunagi peatus siin viis rongi ühes ja viis teises suunas, aga nüüd on see ainult mälestus. Oleks või kakski,” õhkab ta ning arvab, et see raudselt-kohale-jutt ei kõlba enam kuhugi. Samuti nagu seegi jutt, et peatused kaovad reisijate vähesuse tõttu.

“Mitte reisijaid ei olnud vähe, vaid piletimüüjad ei andnud reisijatele pahatihti piletit vastu,” tunnistas Rutt Kärner, kes ise sel juhul alati piletit nõudis ja soovitas seda teha oma tuttavatelgi.

Uderna peatus on täpselt Kärnerite koduõue veeres. Perenaise sõnul kasutaks ta rongi nädalas oma neli-viis korda. Ja Tartus elavad lapsed võiksid jälle rongiga vanematekoju tulla.

Rutt Kärneri sõnul oleks normaalne, kui raudtee lähedal elavad inimesed saaksid ka ise rongiga sõita ega peaks bussi peale minekuks mitu kilomeetrit maha kõmpima.

Rutt ja Aldur Kärner olid nende hulgas, kes andsid allkirja Kalme, Tammiste, Uderna, Kirepi, Pastaku ja Hellenurme külade elanike ühisavaldusele, mis edastati Rõngu vallavalitsusele ja Tartu maavalitsusele, et nood võtaks midagi ette Uderna peatuse säilitamiseks.

Allakirjutanuid oli 16. Lisaks pensionäridele puudega inimesi ja paljulapselisi peresid.

Rõngu vallavanema Aivar Kuuskvere sõnul on elanike mure põhjendatud, sest rong on sealsele rahvale üks väheseid liiklusvahendeid, sest teedevõrk ei lase bussidel külast läbi sõita.

“Nii võib kaduda ka elu neis kunagi raudtee ümbrusse tekkinud külades,” nendib vallavanem ja lisab, et vald proovib Edelaraudteega läbirääkimisi alustada.

Kiiruse nimel

Aakre teivasjaamast poole kilomeetri kaugusel elav Maiu Püüa ütleb samuti, et peatuse kadudes on nad muust maailmast ära lõigatud.

Palamuste külast, kus Püüa elab, on lähimasse bussipeatusse 6 kilomeetrit. Mitmed Palamuste noored käivad Tartusse tööle. Iga päev rongiga sõitjaid oleks Püüa sõnul neli-viis, aeg-ajalt sõitjaid paarkümmend kindlasti.

Nii on igas peatuses peatuvat rongi hoopis rohkem vaja kui kiirrongi. “Kiirrong on mu meelest täiesti mõttetu asi,” võtab Püüa oma arvamuse kokku.

Edelaraudtee peadirektori Kalvi Pukka väitel ei otsustanud nemad, kus peatuda ja kus mitte.

Selle töö tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui vedude tellija.

Samas ei ole Edelaraudteel Pukka sõnul väiksema arvu peatuste vastu midagi, sest sõiduaeg lüheneb ja konkurentsis teiste transpordiliikidega toob see sõitjaid juurde. Lühem sõiduaeg ja piletitulu kasv aitab jällegi vähendada liinikulusid.

“Ühe peatuse peale kulub kolm-neli minutit,” selgitab Pukka, kes peab lahenduseks neist kohtadest, kus vähe sõitjaid, vedada inimesi bussiga suurematesse peatustesse kokku.

Valga maavanema ülesandeid täitva Kalev Härgi sõnul tegid nemad ministeeriumile ettepaneku panna uuel aastal lisaks kahele kiiremale rongile käima ka üks aeglane, mis peatuks kõigis peatustes.

“Hea aga, et kasinates oludes needki liinid käima pandi. Ehk edaspidi, kui olud paranevad, õnnestub taastada ka mõni aeglasem liin,” arutleb Härk.


Kunnar Kukk, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik

Seitsmest peatusest loobumine kooskõlastati sealsete maavalitsustega.

Näiteks Uderna peatusest tuli rongi peale või läks maha keskmiselt 70–100 reisijat kuus, eelmise aasta märtsis läks Udernas rongi peale 46 ja maha 24 inimest.

Peatust läbis päevas neli rongi, millest ühte kasutas keskmiselt vähem kui üks reisija päevas.

Rongide vähene kasutatavus oli ka üks põhjus, miks mõnest peatusest loobuti.