Ivar Miller, kes on üks kolmest astelpajutooteid valmistava OÜ Berry Farming firma omanikust, oli selleks sobiv mees. Lisaks töötas ta Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses innovatsioonijuhina, käivitades kevadel avatud väiketootjatele mõeldud uut tootearenduskeskust. Selle käigus meeste tutvus alguse saigi.

"Polli on soliidne firma," ütleb Edgar Kolts. "Ta rääkis suure suuga, kuidas uus tootearenduskeskus hakkab 24 tundi ööpäevas tööle ja tema hoolitseb turustuse eest."

Kolts andis oma kaupa Millerile degustatsioonide ja tutvustamiste jaoks ning käis temaga koos Soomeski. Esimese kauba eest laekusid maksed korralikult. "Kõik läks ilusti," hindab ta algust.

Märtsis ja aprillis sai Miller Koltsilt erinevaid mahlu kokku 20 000 krooni eest. "Ta võttis selle kauba ja lubas aidata turustada," ütleb Kolts. "Viimati ütles ta, et ei olegi mulle võlgu ja lõpetas kõne ära." Raha ega kaupa pole ta rohkem näinud. Lisaks ei vasta äripartner enam ka Koltsi telefonikõnedele.

"See, kuidas ta minuga käitus, on väga inetu," märgib Taarapõllu talu peremees ka teistele hoiatuseks. "Lubas aidata väiketootjatel kaupa turustada, kuid temast polnud küünemusta jagu ka abi."

Omanik luges raha ja aastaid

Ivar Miller tunnistab, et kui uus tootearenduskeskus sai avatud, polnud tal Pollis rohkem midagi teha ja ta lõpetas sealse töölepingu ära.

"Tal on vanad asjad üleval," ütleb Miller Koltsi süüdistuse kohta. "Ta unustab selle ära, et 2005. aastal võttis meie kauba vastu ja lasi riknema. See on nüüd kompensatsioon."

Milleri sõnul saatsid nad toona Berry Farmingu poolt astelpajumahla pressimisel üle jäänud seemned ja marjakestad Koltsile kuivatamiseks ja sellest astelpajumüsli tegemiseks. Kui lõpptoodangu oleks saanud Soomes maha müüa hinnaga kolm eurot 75grammise kotikese eest, siis oleks sealt laekunud 135 000 krooni.

"Mu vend Aare, kes on Berry Farmingu juhatuse esimees, loobus Koltsilt raha tagasi nõudmast," ütleb Ivar Miller. "Mina Berry Farmingu omanikuna lugesin aastaid. See oli ainuke võimalus kompensatsiooni saada."

Samas väidab Miller, et pole andnud mingit lubadust Koltsi toodetele välismaal turgu otsida. "Teda on niigi palju aidatud ja Soome kaasa võetud."

Milleri sõnul on nad mitmeid kordi Koltsiga toonase asja klaarimisest ja kompenseerimisest rääkinud. "Kui inimene on joomar ja tal on joomatuurid, siis lasebki kauba riknema," märgib ta.

"Ma ei tarbi üldse alkoholi," on Kolts selle peale solvunud, "juba vähemalt kümme aastat, pärast insulti." Lisaks raiub ta, et toonasest pressijääkide asjast pole kumbki Miller temaga pärast juhtunut sõnakestki rääkinud.

"Minu jaoks ei aegu ükski asi"

Kolts ei jõua ära imestada, et Miller toob tema kauba eest maksmata jätmise põhjusena välja mitme aasta taguse asja. Taarapõllu talu peremehe sõnul oli neil Berry Farminguga kokkulepe, et ta kuivatab nende mahla pressimisel tekkinud jäägid ära. Aga kui see kraam talle tünnidega õue peale toodi, oli ta ise haiglas. Kuna oli talvine aeg, külmusid tünnid läbi ja kui Kolts haiglast pääses, tõi ta kraami tuppa ning siis selgus, et see on riknenud. Enda sõnul helistas ta ka tehasesse, kus mahla pressiti ja kuulis, et need pressijäägid olid enne ära viimist seisnud mitu nädalat tsehhis sooja käes.

"Helistasin Aare Millerile ja ütlesin, et tegu on riknenud toorainega," meenutab Kolts ja lisab, et kui see oleks olnud nii väärtuslik kraam, siis oleks võinud keegi asja vaatama ja uurima tulla. Selle asemel soovitas Miller tal kogu kupatuse prügimäele viia.

 "Selle maksumus oli vast tuhat krooni, need olid ju pressijäägid!" hüüatab Kolts ja kinnitab, et pärast seda pole kumbki Miller temaga sellel teemal rääkinud.

Aare Miller ütleb, et pressijäägid ei saanud kuidagi riknenud olla, sest need seisid enne Koltsi juurde viimist külmhoones. "Ta oli nii hädine, et ma vaatasin, et temalt ei saa midagi nõuda," märgib Aare Miller ja ei kommenteeri oma venna ja Koltsi vahelist äri, soovitab hoopis Koltsil kohtu või inkassofirma poole pöörduda. Tema sõnul on näiteks Berry Farmingul praeguseks 1,8 miljoni krooni eest raha saamata nii Eesti koostööpartneritelt kui ka Soomest ja Rumeeniast.

Kolts ütleb, et 20 000 krooni on temasuguse väiketootja jaoks suur raha, kuid kohtu uksi pole tal plaanis selle pärast kulutada.

"Talle on pakutud, et tehku korralik kompensatsioon, siis lahendame me selle asja ära," ütleb Ivar Miller. "Minu jaoks ei aegu ükski asi."

Seda loodavad ka need astelpajukasvatajad, kes pole eelmisel aastal Berry Farmingule müüdud marjade eest veel raha saanud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid