Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütles, et poodides oleva mee näitajad on madalamad, kuna palju on importmett, mis seismisega on kaotanud kvaliteeti. Kui tuua mett näiteks Hiinast või Argentiinast, mis on soojemad riigid ning mett hoitakse ladudes kõrgematel temperatuuridel, siis kvaliteedinäitajad kahanevad ka kiiremini. "Laatadelt ostetakse ju otse mesinikelt või pakkujatelt ning saadakse väga värsket mett."

Nii eelistavad ka inimesed osta otse mesinikelt. Kilgi sõnul ostab otse 60-65% tarbijatest. "Uuringu tulemusi vaadates on ostjate eelistus ka selgelt põhjendatud."

Kilk selgitas, et kuna meeproove võetakse aasta ringselt, siis mõjutab seegi näitajaid. Suvine mesi on alati värksem ning kevadel mesinikult võetud meeproovi näitajaid mõjutavad juba aeg ning hoiutingimused.

Eesti standardite kohaselt võib hea kvaliteediga meele panna sildi parim enne tähtajaga kaks aastat. Samas Norras ja Saksamaal pannakse peale isegi kolm aastat.

Kokku võeti 2008. aasta sügisest tänavu suveni 160 meeproovi, mida teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kõikide proovide hulgas oli müügiks kõlbmatuid proove 6 ehk 3.4%, neist kaks oli võetud Eesti meest ning 4 välismaises. Eelmisel aastal valminud uuringu põhjal oli Eestis üks kõlbatu mee proov ning välismaa omadel neli.

Madalamasse klassi sattus mesi eelkõige selle tõttu, et HMFi sisaldus oli kõrge. HMF on üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid, mis näitab mee värskust ja võimalikku liigset kuumutamist mesiniku poolt.

Firmade toodetud mee kvaliteet on võrreldes eelmistel aastatel tehtud uuringutega paremaks läinud. Tänavu oli madalama kvaliteediga mee osakaal vaid 12%. Neid firmasid, mille toodangust vähemalt üks proov ületas norme oli 3, aasta varem aga 6.

Kokkuvõttes märkis Kilk, et viis aastat tagasi oli mee kvaliteediga oluliselt rohkem probleeme. Siis sai antud tagasisidet ka tootjatele ning pakendajatele. Tema sõnul on mesinikud väga agaralt õppust võtnud oma vigadest ning seetõttu kvaliteetki paigas.