Erasmus on aidanud 2 miljonit noort
1987. aastal käivitatud Erasmus aitab üliõpilastel ja õppejõududel pääseda teistesse riikidesse õpingutele, koolitustele või praktikale, ning toetab Euroopa kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd.
Rohkem kui 20 aasta jooksul on programmi vahendusel võõrsil käinud 2 000 000 tudengit, kellest 31 valiti kandma kahemiljonenda üliõpilase tiitlit – igast Erasmuses osalevast riigist üks.
“Tõnno välja valimine on positiivne märk kooli mainele,” tõdeb lennuakadeemia koostööprogrammide koordinaator Paul Lääne. Akadeemia on programmis osalenud 2007. aastast ning selle aja jooksul on teistes riikides õppimas käinud kuus akadeemia tudengit. Kevadel võtavad ette teekonna välisriikide kõrgkoolidesse veel vähemalt seitse noort.
Võõrustaja rollis on ka lennuakadeemia ise, näiteks praegu on kooli nimekirjas viis välistudengit Hollandist, Poolast ja Türgist.
“Me ei osanud arvatagi, et mujal riikides nii populaarsed oleme,” rõõmustab akadeemia koostööprogrammide koordinaator Paul Lääne. “Mõtlesime, et kes see ikka üht väikest Eesti lennukooli teab. Aga paistab, et ka meil on selliseid väärtusi, mida teistele pakkuda ja mida hinnatakse kaugemalgi.”
Eesti on Erasmuse programmis osalenud kümme aastat ning selle aja jooksul on välismaal tudeerimas käinud 4350 noort veerandsajast kõrgkoolist, kõige rohkem Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Populaarseimad sihtriigid on meie noorte seas Soome, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.
Kõige rohkem on meie noored käinud piiri taga õppimas kauneid kunste ja sotsiaalteadusi, aga ka ärindust, haldust ning filoloogiat.
Viimastel õppeaastatel on kasvanud tudengite huvi ka võõrsil meditsiini, tehnikateaduste ning pedagoogika õppimise vastu.
Hollandisse minek oli targim otsus
Võimalusest osaleda Erasmuse programmis kuulsin Eesti Lennuakadeemia koordinaatorilt. Kuna nendest kõrgkoolidest, kellega minu kodukoolil koostööleping oli, ei pakkunud ükski mulle huvi, otsustasin proovida õnne Hollandis asuva Hogeschool van Amsterdamiga (HvA). See kool oli koostööst väga huvitud. 2008. aasta augustis asusin Hollandisse õppima.
Õpingud pakkusid kõike, mida ma oodata oskasin. Eriti nautisin projektide tegemist ja meeskonnatööd, mis aitas oma tegemisi kriitilise pilguga vaadata ning saada aimu oma nõrkadest ja tugevatest külgedest.
HvA pakkus vahetusõpilastele programmi ainult sügissemestriks, kuid aja möödudes hakkasin otsima võimalust veeta seal ka kevadsemester. Eelkõige õppepausi pärast, mis oleks mul kodukoolis muidu tekkinud.
Kahjuks ei olnud HvA-l võimalik mulle uusi aineid pakkuda, seega otsustasin otsida praktikakoha Hollandi kohalikus lennundusettevõttes. Saatsin avaldused kümnesse ettevõttesse, kelle hulgast üks, Denim Air, kutsus mind intervjuule. See läks hästi ning veebruari alguses alustasin kolmekuulist praktikat Denim Airis.
Praktika lõpetasin edukalt mais, kui lõppesid ka minu õpingud HvAs. Kuna läbisin õpingud ja praktika edukalt ning sajaprotsendiliselt, pakkus minu kodukooli õppeosakonna juhataja võimalust lõpetada kool õigeaegselt. Kodukool aktsepteeris kõiki ainepunkte, mis ma Hollandis õppimise ajal sain.
Tagantjärele võin öelda, et Hollandisse õppima minek oli kõige targem otsus minu õppimise ajal, sest võimalus näha ja kogeda, kuidas toimuvad õpingud teises keskkonnas, on hindamatu.
Isiklikult soovitan kõigil, kellel on võimalus osaleda Erasmuse programmis, seda ka teha. Lisaks kogutud teadmistele on mul tänu Erasmuse programmile nüüd tuttavaid üle Euroopa.
Tõnno Toompuu
