Metsamaks aitab kõiki
Kui veel mõni aasta tagasi oli Eesti inimestel hirm, et kohe on kõik meie metsad maha raiutud, siis nüüd ollakse kartusest loodetavasti üle saadud.
Tegelikult jääb kodumaist toorainet metsatööstusele praegu aga hoopis puudu. Kui varem suudeti see tühimik importida, siis nüüd on sissevedu Venemaa eksporditollide tõttu sisuliselt olematu.
Ebatõhus majandamine
Metsamaa moodustab 51% kogu Eesti pindalast, millest 39% on riigimetsa, 41% eramets ja 20% reformimata metsamaad.
Kuna riik on otsustanud suurema osa reformimata metsamaad müüki panna, kasvab era-metsaomanike osakaal lähiaastatel jõudsalt.
Kas valitsus loodab teenida vaid ühekordset tulu, et eelarvet täita? Või on ta valmis tegema ka järgmisi loogilisi samme ehk panna müüdav mets riigile ka tulevikus tulu tooma?
Riik on andnud metsanduse arengusse küll suure panuse, aga kahjuks ei ole selle mõju veel näha.
Kuidas saaks Eesti suurimat taastuvat loodusvara kõige majanduslikumalt majandada? Selleks peaks riik tegema kõikidele erametsaomanikele tasuta metsamajanduskava.
Tegelikult maksab valitsus metsamajanduskavad juba täna eri toetuste kaudu kinni, kui inimesed vaid oskaksid, tahaksid ja viitsiksid seda küsida.
Praegustest kavadest leiab hõlpsasti, kui palju konkreetsele metsale aastas tihumeetreid lisandub, kui palju on küpset metsa ja harvendamist vajavat metsa ning kuhu oleks vaja metsa juurde istutada või külvata.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kodulehel http://register.metsad.ee/avalik/ on näha, kus on kavad juba koostatud ning kus mitte. Valmis kavade järgi saab täpse ülevaate, kui palju on füüsilistel ja juriidilistel isikutel metsa ning palju metsa aastas juurde kasvab.
Samuti seda, kui suurel hulgal saaks seda lähiaastatel raiuda ehk millise kodumaise toormekogusega võiks kohalik tööstus arvestada.
On tähtis, et tööstustel oleks kindel tooraine tagala, millega ta saaks arvestada. Ka investeeringute Eestisse meelitamiseks on selline info hädavajalik.
Praegu on endiselt palju selliseid inimesi, kes on saanud metsaomanikuks päranduse või kingituse vahendusel või mõnel muul moel, aga kellel pole seost, oskust ega teadmisi metsaga midagi peale hakata. Mõeldakse vaid, et las kasvab.
Eestis kasvab aastas juurde hinnanguliselt 12,6 miljonit tihumeetrit metsa, millest viimastel aastatel on raiutud umbkaudu pool ehk 6 miljonit tihumeetrit.
Seega on meie metsade kogumaht kasvanud viimasel kuuel aastal umbes 6 miljonit tihumeetrit aastas, mis teeb kokku 36 miljonit tihumeetrit.
Oma metsaga tuttavaks
Tuleb rõhutada, et Eestis ei lõpe mets otsa, vaid hoopis mädaneb ja võsastub, kui omanik temaga midagi ei tee. Sellest järeldan, et väga paljusid metsi majandatakse ebaefektiivselt.
Riigi loodud organisatsioonid on püüdnud seda tühimikku täita ning inimestele metsamajanduse A-d ja O-d teadvustada, kuid tulemusi ei ole kahjuks veel näha.
Siit kerkib teine paljuräägitud küsimus: miks peaks inimene, kellel on metsamajanduskava, oma metsa raiuma minema? Siiani ta ei olegi läinud ja julgen arvata, et kui midagi ei tehta, siis ei lähegi.
Tuleks luua motivaator, mis inimesi tagant utsitaks ning oma varaga tegelema sunniks. Inimesed on harjunud lihtsalt vaatama, kuidas nende korteri, maja või aktsiate hind kerkib.
On tekkinud arusaam, et väärtus kasvab niisama ja ise ei pea selleks midagi tegema.
Varem see nii küll oli, aga nüüd ollakse paraku uues olukorras. Need väärtused enam ei kasva, vaid hoopis kahanevad.
Nõustun siinkohal ettevõtja Tiit Kolgiga, kes pakkus lahenduseks, et riik võiks kehtestada küpse ja harvendamata metsamaa maksu. Mis tähendab, et kui inimene ei majanda oma valdusi otstarbekalt, peab ta selle eest maksma.
Teisisõnu tuleks luua maks, mis tõstab inimeste teadmisi metsandusvaldkonnas. Kui keegi tahab endiselt olla nii rikas, et jätab küpsed puud metsa mädanema või laseb neil võsastuda, siis see õigus talle loomulikult jääb, aga sellel on ka oma hind.
Selline tegevuskava aitaks kohalikku tööstust, mis vajab kriitilisest majandusseisust välja pääsemiseks toorainet. Terviklik süsteem looks metsatööstuses uue tõusu, kas olemasolevate ettevõtete käibe kasvu, uute või vanade ettevõtete taaskäivitamise näol.
Erametsaomanik saaks aga teada, mis tema metsas toimub. Nii saaksid paljud metsad paremini korda, metsaomanikud teeniksid tulu, mida võib metsa, tervisesse, lastesse või mujale edasi investeerida.
Raiemahu kasv annaks metsamajanduse vallas tööd paljudele inimestele. Kodumaine tööstus, mis praegu vaevleb toormenappuses, saaks kindlust tuleviku tooraine osas. See omakorda looks aga soodsa pinnase investeeringutele.
Rahul oleksid kõik kolm osapoolt — riik looks aluse jätkusuutlikule maksutulule, erametsaomanik saaks majanduslikuma mõtlemise ja rahalise tulu ning tööstus vajaliku toorme.
Timo Suppi on EBS ärijuhtimise magistrant
