Esimene tunnustus tuli siis, kui poiss osales Pikri koolinoorte huumorivõistlusel. Vaarmets sai Peep Pedmansoni järel toona teise, järgmisel aastal Marek Strandbergi ees juba esikoha.

“Kui esimene pilt avaldati, sain selle eest kõva 15 rubla ja isalt-onult kiita, et vaat kus poiss, ise nii vaikne, aga millega hakkama sai!”

Spikerda elult maha!

Tõdemusega “naer on terviseks” hoiab Vaarmets lapseea-maailmanägemist endas alles ja paneb seda endistviisi piltidesse. Auhinnaväärselt sealjuures.

Viimase auhinnana tuli III peapreemia Edmund Valtmani karikatuurivõistluselt Viljandis. Samalt võistluselt, sisuliselt ainsalt omataoliselt Eestis, on Vaar-
metsal auhindu terve kotitäis.

Paljud karikeerimist väärt teemad on jäänud igihaljaks, ometi on leidnud Vaarmets uue lähenemisnurga ja pakkunud üllatusi.

“Inspiratsiooni ammutan igapäevaelust ja päevakajalistest teemadest,” lausub ta. “Elu toob nalja ise kätte, spikerda vaid maha. Vahel saab häid ideid ainuüksi uudiste pealkirju lugedes, teinekord ka väljas jalutades.”

Nalja tegemiseks on hea iga aeg, hindab Vaarmets, küll aga on praegu halb aeg nalja avaldamiseks. Huumoriajakirja näiteks polegi. “Üleüldse pole enam eriti selliseid kohti, kus vabakutseline karikaturist saaks enda töid avaldada,” tõdeb ta.

Esimene isikunäitus Purkus

Näitustel on Vaarmets osalenud juba ammu, seda nii kohalike kui ka rahvusvaheliste karikatuurivõistluste raames. Viimane näitus, kus ta osales koos kolleegidega Joonisfilmist, rippus Tallinna Kinomajas.

Hiljuti Raplamaal Purkus avatud väljapanek on Vaarmetsa esimene isikunäitus.

“Põhjus, et see nii kaua aega võttis, seisab puhtalt enda laiskuses,” hindab mees. “Jään rahule juba sellega, kui pildid ja naljad ajakirjanduse kaudu inimesteni jõuavad. Järgmise pakkumise võtan aga hea meelega vastu.”

Õigupoolest võiks noor isa praegu kohe uue näituse seinale panna. Koos pisitütrega on ta avastamas värvide maailma ja kahe peale on kogunenud korraliku väljapaneku jagu maalikesi.

Joonistamine on Vaarmetsale leivatöö, ta on Eesti Joonisfilmi animaator. Praegu on käsil uus Lotte film.

Karikatuur pole ainus naljaliik, mida (au)hinnatud karikaturist viljeleb. Tema sulest tulevad ka sõnamängulised lühinaljad, mida tähelepanelikum lugeja Maalehe “Naeristki” leida võib.

Kätt on ta proovinud följetonide ja naljakate luuletustega, mida on avaldatud Pikris ning lasteajakirjades.
Samas on ta kirjutanud ja avaldanud ka tõsisemat luulet ning loitsusid.

Koos trummiga on need muutunud lauludeks ja joigudeks. “Oma laulukompositsiooniga on mul õnnestunud avada isegi Palamuse koorifestival.”

Lisaks osaleb Vaarmets rituaalteatri Wyrd indiaaniteemalises etenduses “Loomine kestab”. Selles lausutakse vanu ja uusi indiaanitarkusi, lauldakse põlisameeriklaste laule, tantsitakse nende tantse ning tutvustatakse rituaale. Pikka kasvu Vaarmets on pealiku rollis.

Urve Kaaristu juhitav teater on andnud juba 10 etendust Tallinna Botaanikaaias ja maakultuurimajades. Sel suvel plaanitakse üles astuda ka Varbola linnuses.

Lapsest saati indiaanlane

“Raamtrummid ja häälemaagia ongi praegu mu kireks,” kinnitab Vaarmets, kelle indiaanihuvi pärineb juba lapsepõlvest.

“Mind võlub indiaanlaste juures nende tugev side looduse ja vaimumaailmaga, nende laulud, kunst ja rituaalid,” räägib ta. “Olen aastaid osalenud rituaalides, mida viib läbi Rupert Encinas.”

Šamaanikojas Vaimukanuu on nad ka ise läbi viinud rituaale ja praktikaid iseenda ning maailma sügavamaks tunnetamiseks.

“Tänu indiaanimaailma tundmaõppimisele olen leidnud rohkem spontaansust ja julgust end väljendada, tugevnenud on seesmine side loodusega,” nendib Vaarmets.

Valik Vaarmetsa nalju 

- Võidupüha tähistamine möödus suuremate kaotusteta.
- Mida on vaja rahva püsimajäämiSEKS? 
- Kohalik ajakirjandus on liialt sinimasuvalge.
- Varem oli alepõllundus, nüüd on alekaubandus.
- Arvasin, et mu palk on väike, aga juba kolm korda on andnud kärpida.
- Võllanaljadest on saanud võlanaljad.
- Mahetoodangule lisaks ka muhetoodang!

Allikas: autor ise

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid