Maaomanik pole tont
(8)
Eelmises Maalehes ilmunud kirjutis “Jahindus on huku lävel” näitab Eesti Jahimeeste Seltsi soovi kujundada avalikku arvamust tapahimulisest maa- ja metsaomanikust, kes tahab hävitada kõiki, kes metsas elavad.
Maa- ja metsaomaniku ning jahinaisena arvan vastupidiselt seltsile, et jahiseadus vajab kindlasti muutmist, sest praegune jahikorraldus ei ole õiglane.
On tõsi, et metsas elab palju loomi ja linde. Kuid metsast saab ka puitu, mis on Eesti tähtsaim taastuv loodusvara.
Senine seadus on viinud olukorrani, et 16 000 jahimeest, kes peaksid saama jahti väidetavalt meelelahutusena pidada, on muutnud metsa kasvatamise võimatuks. Ainuüksi eelmisel aastal oli ulukikahjustuse suurus riigimetsa rajatud metsakultuuridele ja -noorendikele üle 17 miljoni krooni.
Sealjuures ei ole arvestatud kahjustuste tekkimise ja kahjustatud noore metsa taastamise vahele jääva aja hinda, samuti viiest aastast vanemaid kahjustusi. Erametsade kahjustusi samaväärsena arvestades on aastane kahju üle 34 miljoni krooni! Kas see on tõesti üksikute ulukikahjustuste tagajärg?
Maaomanikul vaid kulud
Metsa- ja puidutööstus annab tööd ligi 50 000 inimesele. Sama palju on erametsaomanikke, kellest paljudele on tootev metsamaa ainus sissetulekuallikas. Jahimehed, kes metsa kasvatamisest ja heaperemehelikust majandamisest ei hooli, realiseerivad oma hobi teiste maaomanike rahakoti arvelt, tahtmata austada nende omandit.
Loom sööb suuremal alal, kui on keskmine metsaomand, ja selle eest omanikule renti maksta ei peaks ülekohtune tunduma. Siiani ei saa maaomanikud üldse renti, riigile makstav jahimaarendi suurus on umbes 2 kr/ha.
Seaduskuulekad maksjad
Seda saab võrrelda ühe kuusetaime hinnaga, milleks on 3 krooni 40 senti ning mida istutatakse hektarile 2000–2500. Lisanduvad noore metsa hoolduse kulud. Kui ulukeid on palju, jäävadki maaomanikule vaid kulud.
On kummastav lugeda jahimeeste seltsi arvamust, et kui seaduslik küttimine hakkab käima üle jõu, toob see kaasa salaküttimise. Kuna relva ei anta just igaühele, siis tekib küsimus — kas jahimeeste seaduskuulekuses on tõesti põhjust kahelda? Maamaksu laekumisi arvestades on maaomanikud ühed seaduskuulekamad maksumaksjad. Miks ei peaks nad muus osas seaduskuulekad olema?
Pealegi on loomade arvukuse reguleerimiseks teisigi võimalusi peale küttimise. Esmane abinõu on lõpetada lisasöötmine, mis võimaldab ka haigetel ja vigastel sõralistel ellu jääda.
Ekspertide hinnangul näitavad jahimehed metskitse ja metssea arvukust nende tegelikust hulgast mitu korda väiksemana. Eriti ilmekalt iseloomustab seda olukord metssigadega — neid kütitakse sama palju kui loendatakse (umbes 20 000 looma), ehkki metssigade tekitatud kahjustused maamajandusele on suuremad kui kunagi varem.
Eesti on üks väheseid riike, kus maaomanik ehk jahiulukite elupaiga omanik ei saa otsustada, kes tema maadel jahti peab. Selle otsuse teeb tema eest riik. Jahiseaduse muudatuse eelnõu on vaid väike samm õigluse suunas, mida siiani toimiv kord ei ole suutnud tagada.